Esmaspäev 13.september algas suht rahulikult. Mida tund edasi seda lõbusamaks läks, nagu ikka.
Mõnel väiksemal õpilasel algas koolinädal lausa lauldes.
Kuna meil on vene keele tunnis teemaks hetkel televiisor ja selle vaatamine ning väljas oli super mõnus ilm siis tegime õpetajale ettepaneku teha tund väljas. Ta oli sellega nõus aga tingimuseks oli see, et peame küsitlema tänavatel inimesi ja uurima kui kaua, kui tihti ja mida nad telekast vaatavad. Moodustati väikesed rühmad ja mindi küsitlema. Õpilased käisid promenaadil, parkides, tänavatel jne. See oli päris huvitav ja kõik olid nõus vastama kelle käest küsiti. Mõne vastaja vastused oli natuke naljakad ning mõnel väga tavalised. Kui jõudis kätte viimane kaheksas tund (klassijuhataja tund) oli kõigil väga kiire koju minemisega ning õpetaja pidi kõik tähtsad teated edastama kiirelt, kuigi kõik olid neist kuulnud juba ennem, eelmiste õpetajate käest. Kuna kannatus hakkas juba katkema, et millal minema saab ütles üks õpilane: "Õpetaja, laske koju ära, mul söök hommikust saati pliidi peal!" Nii möödus üks tavaline kuid samas lõbus koolipäev.
10. september, lõpuks ometi jõudis lõpule esimene selle õppeaasta täispikk koolinädal. Mõnusa ilmaga oli tujugi parem. Kuna reedel oli välja kuulutatud üleriigiline tervisepäev "Reipalt koolipinki" siis anti kirjanduse tunnis ülesanne paar rida esitada žestidega klassi ees. See oli midagi huvitavat ja teistsugust vahelduseks tavapärasele suhteliselt igavale kirjanduse tunnile.
Parim tund oli ilmselt psühholoogia kus õpetaja tõi hästi palju huvitavaid ja koomilisi näiteid elust, mõningad tundusid väga uskumatud ning tegi meie peal väikesi teste. Tund lõppes lühifilmi vaatamisega mille teemaks oli naeratamine ja milleks on seda vaja. Selles tunnis pidime suhtlema ka nende klassikaaslastega kellega me muidu ei suhtle ja rääkima neile mis on parim asi millega oled hakkama saanud poole aasta jooksul.
13. sept 2010
Tere taas!
Kool on jälle alanud. Esimene september on paljudele tähtis päev, eriti 1. klassi astujatele. Rahvast oli palju ja võis näha suurt õpihimu laste silmis. Sellel aastal olime meie need, kes väikesed esimese klassi õppurid koolimajja juhatasid. Teisel koolipäeval oli võimalus kuulda ka uut koolikella. Paljudele oli üllatuseks et vana tiriseva koolikella oli välja vahetanud muusikaline meloodia. Eks näis kuidas see kooliaasta minema hakkab, igatahes soovin kõigile jaksu ja edu!
1. juunil toimus koolimajas järjekordne eksam - geograafia. Ülejäänud õpilastele oli juba varakult organiseeritud tegevus. Neile oli planeeritud matkapäev. Iga klass sai omal valikul sihtpunkti valida. 2. juuni algas meil kõigil varakult, kuna läksime õppeekskursioonile. Sinna sõitsime juba harjumuspäraselt kahe klassiga (11. A ja 11. B). Õpetajatest eskortisid meid Ene Jakobson, Raili Leesalu ja Ene Laane. Sõit kulges meil plaanipäraselt... õpetajad jutustasid isekeskis, õpilased kuulasid muusikat, jutustasid või magasid magusalt.
Peatselt jõudsime ka Vargamäele. Seal rääkis giid meile erinevaid seiku, mis on hoonetega seotud.Nägime kõike, mis vähegi märkimist vääris... kultuurihiis, kus on tänaseks juba 100 puud, mille juurest leidsime oma tee ka kiigeni. Loomulikult ei saanud jätte võimalust kasutamata ning kiik sai elu sisse.
Peale seda oli meil aeg taas bussi naasta ning Tallinna sõita. Seal külastasime A. H. Tammsaare muuseumi Kadriorus. Saime palju teada kirjaniku elust ning tema harjumustest: alustades sellest, kuidas ta igal suvel oma pere Narva - Jõesuhu saatis puhkama kuni igapäevase ülikonna kandmiseni igas olukorras. Kella kolmeks läksime Tallinna Metsakalmistule. Vaatasime kuulsuste hauakive. Meie giid aga kinkis õpetajatele raamatu, mis räägib sellest kalmistust. Tuli välja, et raamatu autoriks on meie klassijuhataja Ene Laane vanaonu.
Pärast kalmistul käimist asusime oma järgmise etapi juurde, milleks oli ostlemine. Tunnike hiljem asusime juba Võru poole teele.
Sai tehtud ka väike intervjuu Erle Porrosoniga (11. B klassi õpilane, ekskursioonil osalenu).
Kuidas reis meeldis?
Hommikul olin väga väsinud ja seetõttu tundus kõik igavana, aga muidu oli enam- vähem normaalne reis.
Mis oli kõige põnevam paik?
Kõige põnevam oli Vargamäel, sest seal olles sai tuua välja palju paralleele raamatuga.
Mis oli kõige igavam?
Kõige igavam oli korteri tutvustus, kus Tammsaare elas ja bussisõit tagasi Võrru.
Kas soovitaksid sellist reisi veel teistelegi klassidele?
Jah, soovitaksin küll. Vargamäele võiksid teised klassid minna vahetult pärast raamatu lugemist, sest siis on kõik sündmused ja kohad värskelt meeles.
Kas jäid reisiga rahule?
Haridusliku koha pealt oli reis väga hea ja kuna just seda taotletigi, siis jäin reisiga väga rahule.
Üldiselt arvasidkõik osavõtjad, et toimus õnnestunud ekskursioon.
Neljapäeval ei alanud tunnid kõigile samal ajal. Meie saksa keele rühm pidi juba hommikul kell 8.00 truult klassis seisma ning õpetajale Guten Morgen ütlema. Teine rühm sai 35 minutit kauem kodus magada. Täna olid lühendatud tunnid (35 minutit), kuna õhtupoolikul toimus VKLG parimate õpilaste vastuvõtt.
Õpetaja Niilits tegi juba varastel hommikutundidel klassivendade Mati ja Mareku kulul nalja, kes olid veel hommikuselt uimased. Tsiteerides õpetaja Niilitsat: "Marekul on töö käigus vihiku kaaned kaduma läinud ja Matikene, kus on sinu vihik?" Matemaatika tunni alguses tormas Carol tahvli juurde funktsiooni tuletise ülesandeid lahendama ja nagu tunni jooksul selgus oligi tema ainuke, kes asja päriselt hästi jagas. Tunni lõpuks sai ta ka loomulikult vastava hinde oma oskuste eest ja ülejäänud klass oma vihikusse briljantsed vastused. Abituriente pole viimasel ajal koolimajas näha, aga siiski kuuleme neist. Meedia tunnis näitas õpetaja Leesalu meile abiturientide tehtud kooli videot, kus oli näha ka meie klassi õpilasi. Video oli üldiselt päris lõbus ja pani meie klassigi mõtlema järgmisele aastale. Muidugi tahab meie klass järgmisel aastal teha kindlasti paremat ja humoorikamat videot ja siis tuligi õpetaja lagedale ideega panna kirja meie mõtted, millega valmistuda järgmise aasta kooli tutvustava video jaoks. Lisaks abiturientide videole oli meil võimalus tutvuda ka abiturientide tehtud kalendriga, mis hakkab järgmisel õppeaastal kaunistama VKLG õpetajate klasse. Tehes kalendrist pilti, ilmusid taustale ka kaks meie varsti lõpetavat abiturienti.
Kuna väljas oli palav ilm ja kõik tahavad juba enne suve pruunid olla, siis saatis õpetaja meie palvel meid ideid kirja panema kooli välistrepile. Mõned nägid ikka vaeva mõttepingutustega, kuid lõuna lähenedes tormasid enamus söökla ja poe suunas.
Päeva alguses olid klassis read üsna hõredad, kuna tulemas on bioloogia eksam ja eksamitegijad puudusid pikendades oma õppimisaega. Päeva jooksul jõudsid meie pingiread küll tiheneda, kuid 7. arvutitunniks olid read taas päris hõredad.
Kell 15.00 kogunesid 47 õpilast oma vanematega aulasse, et kätte saada tänukiri hea õppimise ja osalemise eest olümpiaadidel. Tänati nii õpilasi, õpetajaid, kui ka lapsevanemaid. Tsiteerides direktorit: "Te olete väga rikkad. Teie rikkus on teie lapsed!"
Vahepalaks kiituskirjade jagamisele tantsisid laval tantsurühma tüdrukud. Lõpetuseks valiti aga VKLG aastaõpetaja ja aastaõpilane. Aastaõpetaja on kooli sotsiaalpedagoog Külli Oja. Aastaõpilane on Perttu Narvik, kes sai matemaatika ja keemia olümpiaadil 1. koha, uurimistöö võistlusel "Meie ühine kodu - Eesti" - eripreemia parima keelealase uurimistöö eest põhikooli arvestuses, geograafia olümpiaadil 4.-5. koha ja saksa olümpiaadil 5.-6. koha.
Pildil Perttu torti lahtilõikamas.
Intervjuu 2010. a aastaõpilase Perttu Narvikuga:
Kas teadsid varem või said alles aulas teada, et oled VKLG aastaõpilane?
Teada sain alles aulas.
Oled 9. klassi õpilane. Kas jätkad õpinguid meie koolis? Kui ei, siis kuhu edasi lähed? Ei jää siia kooli, ilmselt jätkan õpinguid Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
Mis sa arvad, miks just sina oled VKLG aastaõpilane?
Hmm. Ma ei saa ise ka aru, miks ma olen. Ma arvan, et olen edukalt üsna palju kooli esindanud olümpiaadidel, tegelesin uurimistööga päris põhjalikult, laulan kooli kahes kooris ja olen käinud ka mõnel spordivõistlusel. Olen alati viieline õpilane olnud. Olen alati valmis kooli esindama!
Kes on su lemmikõpetaja?
Eks igas ühes ole midagi sellist, mis teda eriliseks teeb. Marianne Jaanson ja Ave Arop on mind alati tagant tõuganud, mistõttu olen ma neile suure tänu võlgu. Samamoodi Aigi Musto, mu klassijuhataja, kuulub mu lemmikute sekka. Õpetaja Kärsonit olen ma alati respekteerinud. Nii ongi, igal õpetajal on oma külg, mis mulle nende juures meeldib.
Kas oskaksid nimetada eelnevate aastate aastaõpilasi?
Eelmisel aasta oli aastaõpilaseks Janne Vellak ja sellest eelneval (kui ma ei eksi) Märt Kivimäe.
Ka meie klassist said kuus inimest kiituskirja uurimistöö hea tulemuse eest - Henn-Hillar Kalkun, Elise Võsu, Kristina Tjapkina, Birgit Pettai (pildil) ja Keili Horn ning Egle Linnas. Lisaks sellele esindasid Elise Võsu, Birgit Pettai ja Henn-Hillar Kalkun kooli olümpiaadidel.
Reede on alati 9.b klassi jaoks tore päev, kuna siis on koolipäeva üsna lühike. Sel korral olid põnevamateks tundideks geograafia ja matemaatika. Geograafia tundi sisustasid erinevate riikide kohta tehtud esitlused. Palju uut ja huvitavat saadi teada Itaalia, Hispaania, Poola ja Rootsi kohta.
Mariann ja Elise rääkisid meile Itaaliast.
<><><><><><><><><><><><><><><>
Ka matemaatika tund kujunes ootamatult haaravaks: tundi andsid nii matemaatikaõpetaja Marianne Jaanson kui ka füüsikaõpetaja Marge Mürk. Õpilased jagati rühmadesse ning kiirelt hakati lahendama ülesandeid, kus tuli pead murda matemaatikas ning leida ka füüsikalisi seoseid. Pärast vastuste saamist pidid gruppide esindajad rääkima lahenduskäigust tahvli ees. Kõik rühmad said kenasti hakkama ning õpetaja premeeris meid heade hinnetega. 9.b õpilane Triinu kandmas ette oma grupi tehtud tööd.
Ka õpetajad kaasati paeluvasse arutlusse mitme erineva lahenduskäigu kohta.
18. mai oli koolis väga teguderohke. Abiturientide jaoks oli see päev vägagi tähtis, sest toimus vene ja saksa keele kirjalik riigieksam. Kolmandad klassid aga veetsid oma päeva Pärnus õppeekskursioonil. Neljandad klassid said sel toredal soojal päeval rattasõitu harjutada, et valmistuda sõidueksamiteks. Spordihalli staadionil toimusid Võru maakonna kergejõustiku võistlused, millest võtsid osa ka paljud meie kooli õpilased. Üheks tublimaks sportlaseks neil võistlustel osutus Mari-Liis Tulev, kes võitis B-vanuseklassis tüdrukute 200 m jooksu, 60 m tõkkejooksu, kuulitõuke, kettaheite ja odaviske. Veel tuleb ära märkida neljakordne võitja Allan Katšmazov ning kolmekordsed võitjad Liis Kranich ja Hanna-Mai Vaikla. Väga tore on, kui meie koolis on palju tublisid sportlasi, kes saavutavad häid tulemusi ning teevad silmad ette paljudele teistele Võru maakonna koolidele. Pilte võistluspäevast saab vaadata Võrumaa Spordiliidu pildiblogist.
Koolipäev oli igati tore, kuna eilse äikese asemel oli väljas taas soe päike. Päev oli kindlasti paljude jaoks edukas, nii spordis kui pingelises keeleeksamis.
10. mai pärast tegusat nädalavahetust tundis nii mõnigi ennast väsinud ning ei jõudnud kuidagi koolitundide lõppu ära oodata- kes tuikus niisama, kes oli muidu uimane. Koolipäev algas nagu ikka 8.00. Kõik õpetajad olid koolis mistõttu ühetegi tundi ära ei jäänud. Klassijuhataja tunnis saime teada enda põhjuseta puudumistest ning üritustest mis seisavad ees järgneval nädalal. 11. mai algas nagu tavaline koolipäev, kuid õnneks oli vaid 3 esimest tundi. Pärast 3. tundi sõitsime Värska Tervisekeskusesse, kus meile peeti maha huvitav ning hariv loeng. Pärast seda mindi Värska vee tehasesse, kus näidati kuidas vett villitakse. Kellel soovi võis pärast Värska Vee külastamist minna Värksa Tervisekeskusesse puhkama. Magnus Zernand
Täna, 13. mail, oli täiesti tavaline koolipäev. Päev oli suhteliselt tegudevaene ja tuim, õnneks ei olnud ühtegi kontrolltööd ja seetõttu ka pinget. Samas oli eriline päev meie klassiõel Kairel, kes sai 18, suured õnnesoovid talle.
Niisiis, esimene tund oli saksa keel. See on tund, kus ei saa tuimalt ja uniselt olla, kuna pole momenti, kui õpetaja S. Parv ei küsiks või kordamööda lugeda ei laseks.
Teine tund oli matemaatika ja nagu alati võis igast klassi nurgast muigeid kuulda, et ei saada mitte midagi aru või mis üldse toimub. Võrreldes aga eilse päevaga oli progress nii mõnelgi juba toimunud.
Järgmine tund oli kirjandus, kus jätkasime kuulamist jutustusi „Seitmest vennast". Ka muusikaõpetus oli ootamatult tüütu, kuna õpetaja kommentaaris meie kontserdiarvustustusi, mis ei olnud väga hästi tehtud.
Viimased kolm tundi- vene keel, inglise keel ja arvutiõpetus venisid väga pikaks, isegi nalja ei tehtud, nagu meie klassis muidu kombeks on.
Ilusa ja väga soe ilma tõttu veedeti ka täna kõik vahetunnid väljas, kuid seitsmenda tunni ajal, mis oli tüdrukute arvutiõpetus ja ühtlasi ka viimane tund, sadas natukene vihma ning müristas, mis aga ei mõjutanud ilma oluliselt.
12. mail kooli tulles ei osanud keegi õpilastest aimata, et täna pole sugugi tavapärane koolipäev. Oli täiesti pahaaimamatult päikeseline kesknädala hommik. Kolmanda tunni ajal, umbes kakskümmend minutit enne kellahelinat, hakkas valjult kõlisema hoopis häirekell. Arvates, et tegu on valehäirega, jätkas 9.b parajasti füüsika tunnis olles vooluringi kallal pusimist. Mõne aja pärast aga jõuti selgusele, et käimas on hoopis tuletõrjeõppus. Õpilased voolasid ühtse sulamina treppidest alla ja kooli taha väljakule. Majast välja saamiseks kulus vaid 5 minutit.
Värske õhu käes lausa õide puhkenud õpilased.
Pärast õppuse lõppemist mindi jälle nagu üks mees koolimajja tagasi.
Õnneks oli vahetund õige pea algamas ning paljud võtsid nõuks nautida suurepärast ilma meie meeldival koolitrepil.
Loodetavasti jagub neid päikesepaistelisi ilmu veel selleks õppeaastaks küllalt.
3. mai oli täiesti rutiine koolipäev. Hommikul õigel ajal kooli, kõik tunnid enam-vähem plaanipäraselt ja erilisi sündmusi eriti polnud. Muusika tunni ajal polnud meil õpetajat ja siis sai natukene ajusid jahutada sellest pingelisest koolipäevast. Ilm oli ilus, paistis päike, vahetundide ajal istusid osad õpilased väljas trepi peal ja nautisid kevadelist ilma. Jalgpalliväljaku juures leidus veel viimaseid koristajaid, kes pidid eelneva puudumise tõttu oma töötunni tagasi tegema. Tasuta tööjõud on alati hinnas olnud.
Koolimaja juures võis kahte poissi näha, kes olid vist õpetajate eest puu otsa pagenud.
Hommikul sõitsime 11.A klassiga Tallinnasse Bastioni käikudesse ja East High School muusikali vaatama.
Bastioni käigud olid vägagi huvitavad. Alguses näidati meile sissejuhatavat filmi, siis tuli giid ja viis meid maa alla, kus temperatuur oli umbes 6C ja oli vägagi jahe. Meile räägiti tunnelite ajaloost, nende otstarbest nii enne sõda kui ka sõja ajal. Kogu ekskursioon kestis umbes 2 tundi. Siis anti meile vaba aega ja see oli super, sest aeg oli piisav, et planeerida kuhu minna ja mida teha. Palju klassikaaslasi ja isegi õpetajaid võis kohata kiirtoidukohas MCDonaldsis, kui mujal ei näinud siis sinna sisse minnas vaatasid kohe tuttavad näod vastu.
Õhtul kell 19.00 algas keskkoolimuusikal. Muusikal oli suurepärane ja emotsioonid kestsid veel hommikuni. Öösel jõudsime koju ja jäime kõik rahule, oli käimist väärt.
Viimase kahe nädala jooksul on nähtud rehade ja prügikottidega õpilasi koolimaja ümbruses ringi jooksmas (ja pisut ka koristamas). Nüüd on kevadine suurpuhastus jõudnud ka klassiruumidesse. 9.b klassi poisid tegid puhta töö, rõõmustades ajalooõpetajat oma koristusteenustega.
Samuti oli täna väga sisukas klassijuhataja tund. Arutleti tutipäeva, aktuse ja eksamite teemadel. Kõik tahtsid muidugi teada ka enda põhjuseta puudumistest. Soovijad said seisu üle vaadata, oma silm on kuningas!
Päeva üheks tippsündmuseks oli geograafia mitme nädala taguse kontrolltöö kätte saamine. Aega läks, aga asja sai, päris head hinded tulid.
Täna oli veel rahulik päev: 9. b klassi ootab sel nädalal ees hulganisti kontrolltöid. Jõudu õpilastele ja rahulikku närvi õpetajatele.
Kõige vaiksem päev aprilli viimase nädala jooksul oligi vist kolmapäev, sest kaheteistkümnendikel tuli teha ühiskonnaõpetuse riigieksam, mille puhul terve päev koolikella ei lastud. Ka algklassid olid koju jäetud, et nad lärmata ei saaks ning et eksami tegijatele tunduks, et kool on välja surnud. Kahjuks nii hästi ei läinud. Loodeti küll, et tuleb rahulik ja vaikne päev, kuid juba esimese tunni ajal tuli teha inglise keeles kontrolltöö.
Kuidas see läks, saate teada hiljem. Pärast kurnavat mõttetööd saime klassiga kuulda head uudist, nimelt kaks meedia tundi, peale ümber tõstetud ajaloole, jäävad päeva lõpust pooleldi ära. Ainult pooleldi, sest esimene meedia tund asendati poolel klassil geograafia konsultatsiooniga ja teisel poolel arvuti tunniga. Meie rõõmu see küll pisut vähendas, kuid siiski algas oma vaba aja planeerimine suure hooga. Lepiti kokku kohtumised nii pargis kui ka rannas ja mujal maailmas. Tavaliselt pikaks veninud kolmapäev läks mööda liigagi kiiresti.
Neljapäev oli tunduvalt tüüpilisem. Midagi eriskummalist või põnevat mulle silma ei jäänud. Võib-olla olin lihtsalt valel ajal vales kohas. Päev algas nagu iga teinegi: läksin saksa keele tundi, õppisin saksa keelt, läksin matemaatika tundi, õppisin matemaatikat, läksin kirjanduse tundi, lugesin eesti kirjanike kohta, kuid nüüd läheb asi põnevaks. Muusikaõptaja Signe Rõõmuse puudumise puhul tuli meil nüüd ajalootund. Ma kardan, et rohkem midagi teistsugust selle päeva jooksul ei toimunud.
Ajaloo tunnis tegime allikaanalüüse kuni kell käis ja me klassist välja tormasime. Järele on jäänud veel vene ja inglise keel ning geograafia eksamit tegevate arvuti tund. Inglise keeles oli järjekordselt töö, seekord siis lugemise ja kuulamise peale. Enda arvates läks mul päris hästi, kuid midagi kindlat ma öelda ei julge. Ka arvuti tunnis oli töö, pidi oskama kasutada exceli programmi. Tunni lõpuks olid kõikide ekraanid täis tabeleid ja tulpdiagramme. Selline oligi 11.b klassi neljapäev 29. aprill 2010. a. Tuleb jääda vaid lootma, et meie teadmiste kontrollid hästi läksid.
26. aprillil pidime me kogu oma klassiga kooli ümbrust koristama. Paljud sellest ettevõtmisest muidugi midagi ei teadnud või siis ei tahtnud teada, sest kellele ikka meeldiks lihtsalt kooli ümbrust koristada. Paljudele õpilastele meeldis selline tegevus, sest tänu sellele pääsesime keemiatunnist, mille toimumisele olid kõik üksmeelselt vastu. Väike vaheldus rutiinsesse argipäeva.
Koristamise juurde kuuluvad tegevused Nagu arvata võis, ei piirdunud kooli ümbruse koristamine ainult koristamisega. Näha sai ka õpilasi, kes lihtsalt aega lõbusate tegevustega parajaks tegid. Võib-olla oli siis käruga sõitmine neile palju huvitavam tegevus.
Kuna kõigile meie klassi õpilastele meeldib väga koristada, siis läksid nad nii hoogu, et ei saanudki lehehunnikutest eemale, vaid olid seal juba lausa käpuli. Kõik olid nii hoos, et raske oli õpilasi koristmisest eemale saada. Birgiti video-intervjuu koristajatega
Meie au ja uhkus:Henn-Hillar, nagu tavaliselt, on üks silmapaistvamaid õpilasi meie klassis. Ta suudab samal ajal olla luuleline, huvitav, tugev ja üsna naljakas. Ilma temata oleksid meie koolipäevad nii igavad. Koristamisel oli just tema teistest abivalmim ja sai kõige paremini oma tööga hakkama. Tema lemmikkaaslaseks oli käru, millega Henn-Hillar suutis nii kergemaid kui ka raskemaid asju omale kohale toimetada.
Kõigi lemmik: Maitsvatest täidetud pannkookidest ei suuda meie koolis küll mitte keegi mööda kõndida. Muide, viimasel ajal on need pannkoogid nii populaarseks muutunud, et muud enam osta ei tahetagi. Lemmikutest teisel kohal on päevapraad, mis on samuti enamiku õpilase lemmiktoit.
Luiged: Need valged armsakesed on luiged, kes elavad õpetaja Raili Leesalu klassis. Neil oli sellel õppeaastal üks väga tähtis ülesanne, nimelt olid nad ilusad kaunistused siis, kui toimus 12. b klassipulm. Nüüd on neil selleks aastaks töö tehtud ning ootavad juba järgmist aastat, et saaks siis juba mõnel teisel klassil tööülesannet täita.
Kui kolmapäev venis väga pikalt, siis neljapäev vastupidi, möödus üsna kiirelt. Abituriente oli ka vähem näha, kui eelmisel päeval, kuid siiski õnnestus mul mõnda neist küsitleda. Intervjuu tegin 12. a klassi õpilase Steveniga.
Kas valmistud kuidagi laupäevaseks kirjandiks? "Jah, valmistun ikka, loen postimehe artikleid ja viin ennast kurssi tähtsamate probleemidega praegusel ajal."
Kas eelistaksid koos teiste koolikaaslastega sama ajani koolis käia (juunini)? "Ma ei eelistaks seda kohe kindlasti, sest enne eksameid on vaba aega vaja ja kui seda muude õppeainete kõrvalt teha, ei tuleks sellest midagi välja."
Millist õpetajat kiidaksid ja miks? "Ma kiidaksin õpetaja Signet, kes on loonud enda ja õpilaste vahele suhtlustasandi, mis peab paika. Signe on hästi noortepärane ja suudab enda tööga igati toime tulla ning jääb alati kindlaks enda õpetamismeetodile."
Mida jääd igatsema sellest koolist? "Kõige rohkem igatsema jään selle kooli toitusid, mis viisid keele alla."
Millist nõu/soovitusi annaksid teistele kaaslastele õppimise suhtes? "Ma leian, et õppimist ei tohiks võtta liiga tõsiselt, vaid tuleks hoida hinded selle õige piiri peal. Minu arvates on kool õppimiseks ning kodu see koht, kus puhata. Õpetajatega ja kokkadega tuleks hoida häid sidemeid, siis läheb see kolm aastat nagu nael pakku."
Mida abituriendid viimase nädala jooksul teinud on, et teid koolis nii vähe näeb? "Abituriendid on kasutanud enda vabaaega kõik erineval otstarbel. Viimase nädala jooksul ei ole meil enam kooli, vaid ainult konsultatsioonid, mis on vaba valik sinna minna. Kindlasti võib abituriente näha veel selles koolis, kui vilistlaste kokkutulek toimub."
Kirjanduse tund oli omamoodi huvitav, sest algul ei pandud meid tööd tegema, vaid kuulasime ja vaatasime klassikaaslaste Henn-Hillari ja Eliise esinemist. Henn-Hillar esitas võru keelse luuletuse ja Eliise võru- ja kirjakeelse jutu. Väga põnev oli kuulata nagu on ka pildilt näha.
20. aprillil oligi käes kaua oodatud tutipäev. Tutipäev on abiturientidele päev, mis lõpetab tavalised koolitunnid ja algavad eksamid. Juba hommik oma ereda päikesega rõõmustas õpilasi ja tõotas tulla üks väga tore päev. Abituriendid tulid kooli täis lapsikut rõõmu ja kilkeid. Nad olid riietunud algkoolilasteks: otsides välja põlvikud, juuksepaelad, lühikesed püksid ja seelikud või muu algkoolieale tunnusliku ning võeti kaasa nii väikseid kui ka suuri mänguasju. Veelkord said meie abituriendid meenutada esimest koolipäeva. Viimase koolikella aktus toimus aulas. Esimese klassi õpilased viisid suured käekõrval saali. Peeti kõnesid ja lauldi laule. Aktust oli vaatama tulnud kõik õpetajad, kellele abituriendid viisid lilli. Aktus oli väga tore ja meeldejääv. Vahetundide ajal oli kuulda palju kilkeid ja naeru. Sel päeval olid kõik süüdimatud, keegi ei pahandanud, isegi mõned õpetajad mitte, kui veepüstolist pritsitud vesi neid tabas.
19. aprillil, päev enne tutipäeva, olid 11. klassidel käed ja jalad tööd täis. Nende ülesandeks oli 12. klassi õpilaste klass ilusti ära kaunistada. Kooli oli kaasa võetud kaunistused, millega klassi ehtida. Poisid hakkasid hoolega õhupalle täis puhuma ja koos tüdrukutega riputati need üles. Samuti tegid tüdrukud värvipaberitest lillekesi, et klassi rõõmsamaks muuta. Kuna klassi aknad olid sünge talve jooksul väga räpaseks muutunud, otsustati ka need puhtaks küürida. Klassi ehtimine osutus väga lõbusaks ja meelepäraseks tegevuseks. Ei kulunud kaua aega kui juba säraski klass suures hiilguses, ootamaks meie armsaid tutipäevalisi.
Kolmapäev on üks pikemaid päevi nädalas ja venib kuidagi liiga pikalt. Selles päevas oli päris mitu huvitavat seika.
Eile, 19. aprillil, oli abiturientidel tutipäev. Koolimajas oli kuulda nii naeru, kui ka karjumist. Kuid tänane päev oli palju vaiksem, võib-olla sellepärast, et kõiki abituriente polnud koolis, kuid mõndasid võis siiski koolimajas kohata, näiteks järeltöid tegemas. (Pilt 1)
Kes ei kohtunud abiturientidega, siis on võimalus tutvuda koolimajas teisel korrusel olevate joonistustega, kus on joonistatud abituriendi portree ja kirjutatud temale iseloomulikud omadussõnad.
Geograafia tunni ajal käisid kaks noormeest meile tutvustamas vajalikku materjali, mis aitab kaasa edukale eksami sooritamisele. Algul oldi pisut tagasihoidlikud, kuid siis leiti, et see on siiski väga kasulik.
Täna saabus kooli Madeiralt tagasi tulnud klassivend Jaanus. Kõik olid põnevil ning väga uudishimulikud. Tegin temaga intervjuu.
Mis tunde see sinus tekitas, kui said teada, et kodumaale ei pääse planeeritud ajaks? "Algselt hakkasid juba peas keerlema mõtted, aga millal me siis lendame, sest hoiatati, et lennuliiklus on täiesti sassis ja tervet Euroopat valitseb teadmatus, millal õhuteed uuesti avatakse.
Kas sulle endale meeldis, et saidkauemaks jääda? "Eriti ei meeldinud, sest need päevad, mis planeeritud lennupäevale järgnesid, olid väga piinarikkad. Pidime olema koguaeg valvsad, et äkki antakse lennuluba kuhugile kodule lähemale ja lend võis olla tunni aja pärast. Kuna lennundus riske ei võeta, siis kõik peab olema vägagi kindel, et reisijad turvaliselt sihtpunkti viiakse. Üks öö saabus sõnum, et lennuk väljub hommikul kell 6, läksime kohvritega juba alla ja tuli välja, et lennuk ikkagi ei lenda.
Need päevad, mil pidid seal kauem olema, mida siis tegid seal? "Olime hotellis, käisime natukene ringi, nautisime spa mõnusid ja väga lahedat seltskonda. Ühel päeval oli kindel, et lendu ei välju, siis võtsime rendiauto ja sõitsime pealinna Madeira lillefestivali vaatama, paljud inimesed sõidavadki just sellepärast sellele vulkaanilisele saarele, see oli kõige meeldejäävam asi sellel reisil." Lillefestival Funchal' is
Kui kaua pidid ootama, et kodumaale saada? "Õige lend pidi väljuma neljapäeval ja hilinenudlend väljus pühapäeva hilisõhtul. Ootama pidime siis 3 päeva Madeiral ja 1 päeva Bulgaarias Sofias."
Kas tahtsid kooli ka või kartsid liialt õppimises maha jääda? "Algselt ei kartnud, sest oli kindel, et meid viiakse niipea kui võimalik mingil viisil siit kodumaale, aga kui saabus juba pühapäev, siis hakkasin küll juba natukene muretsema, järgmine päev juba kool ja peaaegu 2 nädalat koolist eemal olla ei ole väga meeldiv, sest kõik tuleb järgi õppida."
Mis jäi Madeiras käigust kõige enam meelde? "Kõige enam jäigi meelde lillefestival, fantastiline loodus. Madeirat nimetatakse Jumala paradiisiks, ilus pealinn Funchal, mäed, ülikiiresti vahelduv ilmastik ja loodus, üks hetk paistis päike ja 5 min pärast võis juba tihe udu olla ja vihm, sealsamas uuesti paistis päike. Loodus ja lilled olid imelised ja täiesti erinevad, näiteks kui Eestis peab mustikaid korjama kükitades ja kummardades, siis seal kasvavad mustikad kuni kolme meetri pikkuseks."
Mingi põnev seik või juhtum, mida tahaksid teistele rääkida? "Põnev oli see, kuidas me käisime hotelli saunast Atlandi ookeanis ujumas, aga Portugali seeniorite jalgpallikoondise mehed panid vahepeal ukse kinni kust välja sai ja pärast pidime ujumispükstega läbi retseptsiooni ja rahvast täis pubi eest tagasi sauna minema, sest teist võimalust polnud tagasi sisse saamiseks, inimestel oli naerev muie näol."
Kuidas harjusid kliima tingimustega tagasi tulles? "Tagasi tulles harjusin väga kiiresti, kuna seal kohapeal oli ka meil 2 päeva tormi ja ilmad polnud just kõige soojemad, lihtsalt t-särgiga ei kannata ringi käia, tuleb natukene rohkeim riideid kanda."
