19. juuni 2009

Projekt ÜHESKOOS


Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursil „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid” läbisid nii Võru Kesklinna Gümnaasiumi kui ka Narva Pähklimäe Gümnaasiumi projektitaotlused konkursi ja neile eraldati rahaline toetus. Selle projekti raames toimus 3.-5. juunil 2009 Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisekskursioon Hiiumaale.
Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursil „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid” läbisid nii Võru Kesklinna Gümnaasiumi kui ka Narva Pähklimäe Gümnaasiumi projektitaotlused konkursi ja neile eraldati rahaline toetus. Ühisprojekti eesmärgiks on laiendada teadmisi Eesti ühiskonnast ja selle toimimisest, avalik-õiguslikest institutsioonidest, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kodanikualgatust, suurendada kontakte ja suhtlust erineva emakeelega õpilaste vahel, arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis, kasvatada empaatiat ja tolerantsust Eestis elavate vähemusrahvuste vastu ja jätkata koostööd Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi vahel, kujundada kodanikutunnet ja suurendada sallivust etniliste ja kultuurilierinevuste suhtes, kujundada õpilastest head ja hoolivad Eesti kodanikud ja aidata kaasa, et muukeelne õpilane ei tunneks end võõrana Eesti ühiskonnas.
Selle projekti raames toimus 3.-5. juunil 2009 Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisekskursioon Hiiumaale.
Projektikaaslased kohtusid Tartus, kus tutvuti Eesti Vabariigi Riigikohtu tööga, tehti ringkäik Riigikohtu hoones ja vaadati videofilmi õiguse ja õigluse teemal. Lõunastati koos kohvikus Neljas Aste. Õhtuks jõuti Hiiumaale. Ööbimiskoht Emmaste Põhikool asub renoveeritud mõisahoones. Koolis õpib umbes 100 õpilast. Kool sai hiljuti täismõõtmelise võimla, milles ööbitigi. Vihmased õhtud veedeti võrk- ja korvpalli mängides.
Neljapäev oli pühendatud kahe kooli õpilaste ühistegevusele Hiiumaa Muuseumi erinevates filiaalides. Poisid sõitsid muuseumi direktori Urmas Selirannaga Tahkunasse militaarajalooga tutvuma, korrastasid militaarrajatisi ning muuseumi erinevaid ruume ja puhastasid eksponaate. Tütarlapsed sõitsid Kärdlasse muuseumi Pikka majja, kus toimus tegevus erinevates töögruppides: akende pesemine, rahvariiete korrastamine, vanade õpikute puhastamine ja restaureerimine, tutvumine museaalide säilitamistingimustega, Narva kalevivabriku ajalugu kajastava ekspositsiooniga ja vanade fotodega. Töörühmades tegutsesid koos nii Narva kui Võru õpilased. Tegevused gruppides vahetusid. Õpilased nägid ilusaid rahvarõivaid. Eriti vahva oli pähe proovida kaunistustega pruuditanu. Õhtupoolikul olid huvitavad loengud koos slaidide vaatamisega Hiiumaa kohta: militaarmuuseumis tutvuti põhjalikult muuseumi ekspositsiooniga ning kuulati loengut militaarajaloost ja Pikas majas kohtusid tüdrukud hiiu pitsi valmistajaga, kes tutvustas hiiu pitsi ajalugu, näitas praktiliselt hiiu pitsi tegemist ja selle kasutamisvõimalusi tänapäeval.
Reedel jätkus eesti ja vene noorte koostegutsemine. Toimusid huvitavad ekskursioonid mööda Hiiumaad. Esmakordselt Hiiumaad külastanutele oli huvitav teada saada, et juba 1228. a mainiti seda saart kirjalikes allikates Dageida nime all. Ta on olnud Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopi, Rootsi (1563-1710), Vene (1710-1917), Saksa (1917-1918) riigi võimu all. Hiiumaa territoorium on umbes 10 000 km2. Saart katavad metsad, puisniidud ja sood. Kärdlas tegutses kuulus kalevivabrik (asutas mõisnik Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg), mis hiljem allus Narva Kreenholmi Manufaktuurile. Kalevivabrik põles II maailmasõja ajal maha. Saare ainuke linn Kärdla sai linnaõigused alles 1938. a. Praegu on saarel vaid väikeettevõtted. Enam tööd on leidnud saare elanikud ettevõtetes, kus valmistatakse plastmassist karpe, kilekotte jne. Hiiumaal on helilooja Rudolf Tobiase majamuuseum. Saarel on elanud kirjanikud Aino Kallas ja Oskar Kallas. Siin on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud, näiteks Jaan Kross ja Ellen Niit.Tore oli tutvuda naabersaare – Kassariga. Õpilased said ronida vaatlustorni, külastada Kassari muuseumi jne. Väga huvitav oli jälgida tööd praegu tegutsevas Euroopa ühe vanima sisustusega villavabrikus. Kuna saarel kasvatatakse palju lambaid, siis on hea, kui kohapeal saab oma lammaste villast valmistada kvaliteetset lõnga. Lõngast valmistavad Hiiumaa naised ilusaid ja sooje kampsuneid, sokke, kindaid jne. See on üks võimalus elatist teenida.Pärast lõunasööki Kassaris Vetsi Tallis algas sõit Heltermaa sadamasse. Mandril Haapsalus läks kodutee lahku – ja kuigi Narva on Haapsalust 315 km ja Võrru 310 km, on Narva ja Võru vahel oma 250 km.

Tore ja õpetlik ekskursioon oli!

Sügist jäävad ootama veel mitmed projektis kavandatud tegevused: kodanikupäeva tähistamine, näitus ekskursioonil tehtud fotodest, erineva koduse keelega õpilaste koostöös loodud koolilehe esitlus, mis kajastab Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisekskursiooni Hiiumaale.

Õpetajad Margarita Kurrik NPG, Tiiu Ojala ja Evi Tarro VKLG