AJaleht ÜHESKOOS

Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisajaleht ÜHESKOOS

Kodanikupäeva viktoriin "Loovad inimesed - edukas riik"

23.-29. novembrini on kõik eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside õpilased ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilased oodatud osalema veebipõhises kodanikupäeva viktoriinis, mille moto on sel aastal „Loovad inimesed – edukas riik“. Viktoriinist saab osa võtta Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe www.meis.ee vahendusel.

Viktoriin koosneb 50 eestikeelsest küsimusest, mis puudutavad Eesti Vabariigi põhiseadust, põhiseaduslikke institutsioone, inim- ja kodanikeõigusi, vabadusi, kohustusi ja üritusi, mis on seotud kodanikuteadlikkusega.

Osad küsimused on varustatud linkidega seaduse tekstile või muule infoallikale, osadele küsimustele saab vastata valikvastusega. Maksimaalselt on viktoriinis võimalik koguda 70 punkti.

Viktoriini parimad vastajad selgitatakse kuues kategoorias:
* 7.-9. klasside õpilased
* gümnaasiumiastme õpilased
* kutsekoolide õpilased
** eesti ja vene õppekeelega koolide seas peetakse eraldi arvestust.
Auhinnad ootavad viktoriinist suurima osavõtuga koole. Lisaviktoriin parimatele ning võitjate autasustamine toimub nädal enne Eesti Vabariigi aastapäeva, 16. veebruaril 2010.

Viktoriin avaneb Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.meis.ee 23. novembril. Enne küsimustele vastamist tuleb osalejatel täita registreerimisvorm. Iga registreerunu saab küsimustele vastata ühe korra ning maksimaalne küsimustele vastamise aeg on 60 minutit. Oma tulemustega saavad osalejad tutvuda ajavahemikul 14.12.2009 – 28.02.2010 samuti sihtasutuse veebilehel www.meis.ee.

Kodanikupäeva viktoriin toimub sel aastal juba seitsmendat korda. Varasemate viktoriinide raames on osalenud kokku ca 20 000 last, kes on vastanud enam kui 300 küsimusele. Varasemate aastate viktoriinide materjalidega saab tutvuda siin: http://www.meis.ee/est/uhiskpadevus/kpu.
Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpilaste viktoriinile vastamise graafik

EENeti arvutijoonistusvõistlusele saadetud piltide hindamine

Anna hinnang oma klassikaaslaste EENeti arvutijoonistusvõistlusele saadetud töödele. siin

Kooli sünnipäev

Viktoriin kooli ajaloost

Narva pildid- ühised tegevused

Olime Narva Pähklimäe Gümnaasiumis loengut ja kooli filmi vaatamas.

Ühistegevus Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilastega

18. septembri hommikul saime kokku Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilastega, kes tulid meile linnaekskursiooni tegema. Nad olid ettevalmistunud rääkima meile linna vaatamisväärsustest ja tähtsamatest hoonetest.

Kõige esimesena tutvustati meile Tartu Ülikooli Narva Kolledžit. Narva kolledž keskendub ainsa Eesti kõrgema õppeasutusena Eesti vene- ja mitmekeelsete koolide õpetajate ettevalmistusele ning täidab seega regioonis riiklikult olulisi eesmärke. Sõitsime mööda ka Vene õigeusu kirikust ja nägime raudteejaama, mis on ehitatud Peetri kiriku materjalist ning mälestusmärki „Memory“, mis on püstitatud langenute auks. Kõige huvitavam oli Narva Aleksandri kiriku külastamine. See kirik on 125 aastat vana ning 25,5 meetri kõrgune. Kirik sai pommirünnakus kannatada, hiljem tehti renoveerimistöid. See on üks suuremaid kirikuid Eestis ning ainuke, kus on lift, millega saab tõusta 6. korrusele, kust avaneb ime-ilus vaade Narvale. Kirikuõpetajaks on Villu Jürjo, kes on pärit Võrust. Linnast lääne pool asuvale lahinguväljale, kus Karl XII 1700.aasta kuulsas lahingus lõi tsaar Peetri armeed, püstitati 18.oktoobril 1936 rootslaste võidu mälestuseks monument „Narva lõvi“. Õpilased uudistasid huviga monumenti ja paljud tegid ka pilte. Pikema peatuse tegime Hermanni linnuses, mis on Narva linna sümboliks. See on ehitatud taanlaste poolt. Liivi sõja alguses sai torn endale nimeks Pikk Hermann, see oli üks võimsamaid linnusetorne Baltimaades. Linnuse juures asub Narva jõgi, ajalooliselt on jõge nimetatud ka Narova jõeks. Jõe pikkuseks on mõõdetud 75 kilomeetrit. Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit.

Järgmisena tutvustati meile Rugodivi kultuurimaja. Narva Kultuurimaja Rugodiv on kohaliku omavalitsuse asutus, mis pakub kultuurialaseid teenuseid, huvitegevuse harrastamiseks, aktiivseks puhkuseks ja isiksuse arenguks vastavalt soovidele ja eeldustele. Kultuurimajal on 17 isetegevusringi, peamiselt tegeldakse tantsuringidega. Peatuse tegime ka Pimeaias. Pärast Narva kindluse demilitariseerimist 1864. aastal anti bastionid üle linnale, kes omakorda rajas bastionitele Victoria ja Pax Pimeaia pargi. Park jaguneb kaheks mõtteliseks osaks, bastionil Pax asub nn Väike Pimeaed ja Victoria bastionil lihtsalt Pimeaed. Park sai oma kummalise nime sealsamas kõrval asunud Pimevärava järgi, mis viis linnast sadamasse. Kuna väravaehitis oli suur ja seda läbiv väravakäik tegi kaare, siis polnud ühel pool väravat seistes võimalik otse läbi värava vaadata – sellest ka nimetus Pimevärav.
Bastionilt alla jõe äärde viib teerada, mis omal ajal laskus Narva jõesadamasse, kust väljusid aurulaevad Narva-Jõesuusse. Pimeaed on narvalaste üks lemmik puhkepaiku.

Kõige viimasena räägiti Narva kunstigaleriist.

Oli tore hommikupoolik ja kindlasti saime me juurde palju uusi ja huvitavaid teadmisi.

Narva Linnavalitsus

Narva Linnavalitsus

Narvas toimunud õppeprogramm, mis oli 17-18 septembril. Meile kõigile anti ülesandeks, kas teha fotoseeria kohtadest, kus me käisime või kirjutada selle teemaline artikkel. Mina otsustain kirjutada oma õppekäigust artikli linnavalitsusest. Kohale jõudes öeldi meile, et saame kohtuda Narva linnapeaga, kelle nimeks on Tarmo Tammiste, kuid hiljem selgus hoopis, et kohtume Narva sekretäriga, kelle nimeks on Ants Liimets. Tunni aja jooksul rääkis ta meile Narva linnast ja selle ajaloost ning võrdles seda linna samuti Võruga. Esimesena näidati meile Võru linna aerofotosid, kus pole näha Venemaad, kuid kui vaatada Narva aerofotosid on seal näha meie naaberriiki. Narvas on olemas nii jõgi, kui ka meri. Narva meri on tegelikult nimega Narva veehoidla,kuid Võrus ei ole merd vaid on järv. Narva jõg on Eesti ja Venemaa vaheliseks piirjooneks. Narvas on olemas nii vana linn, kui ka noor linn. Vana linn on ta sellepärast, et on saanud linnaõigused 1345 aastal, 439 aastat varem, kui seda sai Võru. Nimelt sai Võru linnaõigused 1784 aastal. Narvale andis linnaõigused üle Taani kuningas Volderman IV. Narvas on hulgaliselt suuri maju nagu on paljudes Eesti teistes linnades. Narva vapil on kaks kala ja kaks mõõka. Nõukogude ajal oli Narvas üks suur AS, kui praegu on neid 88. Sõja ajal purustati narva linna peaaegu täielikult. Narva-Jõesuu on Narva üks linna osadest, kuid ta ei kuulu Narva koosseisu kuna on eraldi seisev linn. Narva-Jõesuus on elanikke on umbes 3000, sellest eestlasi on 33% ,kuid Narvas on eestlasi ainult 3%. Meie käest küsiti, kas ka Võrus on vene kodanikke, sellele jäime me vastuse võlgu. Samas saime teada, et Narvas on iga kolmas vastutulev inimene vene kodanik. Nõukogude ajal oli see väga salajane linn, kuna selle kaudu liikus üks kolmandik Venemaa aatomipommi uraanist. Linn oli piiratud tõkkepuudega, kui inimesed tulid pidid nad dokumente näitama, ilma selleta sisse ei lastud. Esimene katselabor 47 aastalt 1947 hakkas tööle Narvas. Eesti keelde tõlgituna oli katselabori nimeks ’’Värviline vabrik’’ ning see salajane tehas ehitati Sillamäele. Sillamäel on sama palju inimesi kui Võruski, nimelt 14 000. Narva hüdroelektrijaam, kus on kolm suurt generaatorit ja vahetuses vaid neli töötajat, kes selle eest hoolitsevad ja muud vajalikud tööd ära teevad. Hüroelektrijaam on ehitatud 1950-1957.a. ning see kuulub Venemaale. Narvas on suured tuhamäed, mis on tekkinud soojuselektrijaama korstendest, kuna sealt tuli varem väga palju suitsu. Räägiti, et kui akent lahti hoiti võis hiljem näpuga kapi pealt tõmmata ning näpule jäi tuha jälg, kuid nüüd on asi paremaks muutunud. Narvas ei ole olemas sellist asja nagu koolide kinni panemine. Ühesõnaga ei ole seal probleeme kooli ega lasteaiaga. Narvas on kokku 13 kooli. Linnas on kahjuks ainult üks eesti keelt rääkiv kool ja lasteaed. Narvas on palju soomlasi, ukrainlasi mõned hiinlased ja palju teisigi rahvuseid. Tatarlasi elab seal 180 inimest ning nendel on oma emakeel, mida nad räägivad. Narvas on 14 juunil leinapäev, kui sellel samal päeval on tatarlastel pidu päev. Nad austavad Narva kodanikke ja oma pidu päeva peavad nad kuskil hoones ning väljas nad ei liigu. Narva Linnavolikogus on 31 liiget ja need liikmed valitakse neljaks aastaks. Narva Linnavalitsus, kus on neli liiget, mille kinnitab volikogu, milleks on üks linnapea ja kolm abilinnapead. Narvas on üks väga tähtis kindlus, ning selleks on Hermani linnus, millel on maad vähe, kuid kindluse torn on päris kõrge. Teisel pool Narva kindlust on Ivangorodi linnus, mis asub Venemaal ning see on suur ja lai. Meile näidati ühte fotot Hermani linnusest, mida iga üks teha ei saa, kuna see on tehtud Sõpruse silla peale aga selle silla pealt ei lubata linnusest fotosid teha. Sekretär küsis piirivalvurilt ,kas ta tohib pildistada ja talle anti selleks luba. Muidugi pidi ta ainult Eesti poole pildistama mitte Venemaa poole. Vana Narva sümboliteks on Raekoda, mitu vanalinna hõngu säilitanud kesklinnamaja, kuulsate Narva bastionide vöö, Aleksandri kirik, Õigeusu Ülestõusmise kirik ja linna "visiitkaardina" Narva kindlus. Narvas oli Peetri kirik, kuid sellest ei ole enam midagi järele jäänud. Peetri kiriku kividest on ehitatud Narva raudteejaam. Samuti oli ka Aleksandri kirik, kuid selle purustasid sakslased. Narvas on Mihkli kirik ja Garnisoni kalmistu 1998 aastast. Kokkuvõttes oli seda kõike väga tore kuulata, ning sai teada huvitavaid asju mida varem ei teadnud. Heleri Suurmaa 10b

Projekt "Meie Eesti"

17.-18. sept külastasid Võru Kesklinna Gümnaasiumi 10.b ja 11.b klassi õpilased Narva Pähklimäe Gümnaasiumi. Põhjalikult tehti tutvust Narva linnaga: käidi linnaekskursioonil - giidideks Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilased, külastati linnavalitsust, tutvuti põhjalikult Narva Kutseõppekeskuse ja Narva muuseumiga. Pildil: 10.b ja 11.b kl klassi õpilased koos õpetajatega Narva Aleksandri kiriku ees.
Narva Pähklimäe Gümnaasiumi kodulehel meie külaskäigust

Projekt ÜHESKOOS

Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursil „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid” läbisid nii Võru Kesklinna Gümnaasiumi kui ka Narva Pähklimäe Gümnaasiumi projektitaotlused konkursi ja neile eraldati rahaline toetus. Selle projekti raames toimus 3.-5. juunil 2009 Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisekskursioon Hiiumaale.
Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursil „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid” läbisid nii Võru Kesklinna Gümnaasiumi kui ka Narva Pähklimäe Gümnaasiumi projektitaotlused konkursi ja neile eraldati rahaline toetus. Ühisprojekti eesmärgiks on laiendada teadmisi Eesti ühiskonnast ja selle toimimisest, avalik-õiguslikest institutsioonidest, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kodanikualgatust, suurendada kontakte ja suhtlust erineva emakeelega õpilaste vahel, arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis, kasvatada empaatiat ja tolerantsust Eestis elavate vähemusrahvuste vastu ja jätkata koostööd Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi vahel, kujundada kodanikutunnet ja suurendada sallivust etniliste ja kultuurilierinevuste suhtes, kujundada õpilastest head ja hoolivad Eesti kodanikud ja aidata kaasa, et muukeelne õpilane ei tunneks end võõrana Eesti ühiskonnas.
Selle projekti raames toimus 3.-5. juunil 2009 Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisekskursioon Hiiumaale.
Projektikaaslased kohtusid Tartus, kus tutvuti Eesti Vabariigi Riigikohtu tööga, tehti ringkäik Riigikohtu hoones ja vaadati videofilmi õiguse ja õigluse teemal. Lõunastati koos kohvikus Neljas Aste. Õhtuks jõuti Hiiumaale. Ööbimiskoht Emmaste Põhikool asub renoveeritud mõisahoones. Koolis õpib umbes 100 õpilast. Kool sai hiljuti täismõõtmelise võimla, milles ööbitigi. Vihmased õhtud veedeti võrk- ja korvpalli mängides.
Neljapäev oli pühendatud kahe kooli õpilaste ühistegevusele Hiiumaa Muuseumi erinevates filiaalides. Poisid sõitsid muuseumi direktori Urmas Selirannaga Tahkunasse militaarajalooga tutvuma, korrastasid militaarrajatisi ning muuseumi erinevaid ruume ja puhastasid eksponaate. Tütarlapsed sõitsid Kärdlasse muuseumi Pikka majja, kus toimus tegevus erinevates töögruppides: akende pesemine, rahvariiete korrastamine, vanade õpikute puhastamine ja restaureerimine, tutvumine museaalide säilitamistingimustega, Narva kalevivabriku ajalugu kajastava ekspositsiooniga ja vanade fotodega. Töörühmades tegutsesid koos nii Narva kui Võru õpilased. Tegevused gruppides vahetusid. Õpilased nägid ilusaid rahvarõivaid. Eriti vahva oli pähe proovida kaunistustega pruuditanu. Õhtupoolikul olid huvitavad loengud koos slaidide vaatamisega Hiiumaa kohta: militaarmuuseumis tutvuti põhjalikult muuseumi ekspositsiooniga ning kuulati loengut militaarajaloost ja Pikas majas kohtusid tüdrukud hiiu pitsi valmistajaga, kes tutvustas hiiu pitsi ajalugu, näitas praktiliselt hiiu pitsi tegemist ja selle kasutamisvõimalusi tänapäeval.
Reedel jätkus eesti ja vene noorte koostegutsemine. Toimusid huvitavad ekskursioonid mööda Hiiumaad. Esmakordselt Hiiumaad külastanutele oli huvitav teada saada, et juba 1228. a mainiti seda saart kirjalikes allikates Dageida nime all. Ta on olnud Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopi, Rootsi (1563-1710), Vene (1710-1917), Saksa (1917-1918) riigi võimu all. Hiiumaa territoorium on umbes 10 000 km2. Saart katavad metsad, puisniidud ja sood. Kärdlas tegutses kuulus kalevivabrik (asutas mõisnik Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg), mis hiljem allus Narva Kreenholmi Manufaktuurile. Kalevivabrik põles II maailmasõja ajal maha. Saare ainuke linn Kärdla sai linnaõigused alles 1938. a. Praegu on saarel vaid väikeettevõtted. Enam tööd on leidnud saare elanikud ettevõtetes, kus valmistatakse plastmassist karpe, kilekotte jne. Hiiumaal on helilooja Rudolf Tobiase majamuuseum. Saarel on elanud kirjanikud Aino Kallas ja Oskar Kallas. Siin on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud, näiteks Jaan Kross ja Ellen Niit.Tore oli tutvuda naabersaare – Kassariga. Õpilased said ronida vaatlustorni, külastada Kassari muuseumi jne. Väga huvitav oli jälgida tööd praegu tegutsevas Euroopa ühe vanima sisustusega villavabrikus. Kuna saarel kasvatatakse palju lambaid, siis on hea, kui kohapeal saab oma lammaste villast valmistada kvaliteetset lõnga. Lõngast valmistavad Hiiumaa naised ilusaid ja sooje kampsuneid, sokke, kindaid jne. See on üks võimalus elatist teenida.Pärast lõunasööki Kassaris Vetsi Tallis algas sõit Heltermaa sadamasse. Mandril Haapsalus läks kodutee lahku – ja kuigi Narva on Haapsalust 315 km ja Võrru 310 km, on Narva ja Võru vahel oma 250 km.

Tore ja õpetlik ekskursioon oli!

Sügist jäävad ootama veel mitmed projektis kavandatud tegevused: kodanikupäeva tähistamine, näitus ekskursioonil tehtud fotodest, erineva koduse keelega õpilaste koostöös loodud koolilehe esitlus, mis kajastab Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisekskursiooni Hiiumaale.

Õpetajad Margarita Kurrik NPG, Tiiu Ojala ja Evi Tarro VKLG

Loodusnädal 2009 Õuesõppe traditsioone jätkates

18.-22.05.2009 toimub Võru Kesklinna Gümnaasiumis loodusainete nädal Keskkonnainvesteeringute Keskuse materiaalsel toel. Nädala kava Kõik fotod ja kirjutised saata e-mailile evitarro@gmail.com

Fotoessee kodulinnast

Üks hilinenud fotoessee. Autorid Eveli ja Maris 11.a kl

Animafilm

Projekt, milles me otsustasime oma animafilmiga osaleda kandis nime Minu Eesti. Film oli pühendatud ennekõike väiksele, kuid meie rühmale väga olulisele osakesele Eestist-Võrumaale. Minu osalus oli see, et panin kokku filmi erinevatest filmikatkenditest, mille minu klassikaaslased olid meisterdanud ehk olin filmi monteerija. Katkendid olid teemadel  kesklinn, vaatamisväärsused ja loodus. Kokku oli neid umbes 10, seal hulgas ka minu enda tehtud, mis tutvustas  Munamäe torni. Kokkuvõtvaks pealkirjaks sellele teosele oli „Minu kodukoht“. Filmi esitleti kodanikupäeval.  Pärast seda kogemust hindan nüüd rohkem animafilmide autoreid, sest sain teada, kui keerukas ning kannatlikkust nõudev see pealtnäha lapsik töö tegelikult on. Samuti väärtustan rohkem oma kodukohta Võrumaad, sest meie rahva väiksed kodulinnad moodustavad üheskoos Eesti.

Fotomälestused teemal „Minu kodulinn Võru”

Peale konkursi väljakuulutamist teadsin kohe, mida ma pildistada tahan. Mul oli juba aastaid tagasi plaanis proovida enda mälestusi pildistada, kuid siis puudus mul motivatsioon ning polnud ka sobivaid mälestustega seonduvaid kohti. See fotokonkurss andis suurepärase võimaluse ja motivatsiooni proovida teostada seda kunagist ideed. Tegin enda jaoks asja natukene raskemaks. Alguses läksin pildistama ilma kaamerata. Jalutasin lihtsalt linna igapidi läbi ja mõtlesin, millised on need parimad mälestused, mis mingi kohaga meenuvad. Leidsin 10 kohta ning järgmine õhtu püüdsingi need pildile saada. Kõik konkursile esitatud pildid aga sama kuupäevaga pole. Seda sellepärast, et leidsin varasematest aastatest mõne peaaegu identse pildi, mis oli tänu headele valgustingimustele paremini õnnestunud, mistõttu kasutasin neid. Kuid valdav osa on siiski samast päevast. Ka piltide pealkirjad on seotud nende mälestustega, mida pildistada püüdsin.

Teadsin, et püüda enda mälestusi pildile saada ja nendega võistelda on tegelikult suur risk. Teistes ei pruugi antud pildid mingit huvi äratada, kuna selle kohaga ei pruugi neil endil mingit mälestusi olla. Seetõttu otsustasingi mängida natukene tehnilise külje pealt. Kõik pildid on pildistatud põlve kõrguselt, et näidata Võru linna natukese teise nurga alt. Mõned pildid sai huvitavamaks tehtud „aja peatamisega” ehk pika säriga ning mõned natukene müstilisema valgusega.

Fotoesseed

Fotoesseed vormistame väikese fotoraamatuna www.mixbook.com

Fotovõistlus: Minu kodulinn Võru

Projekti „Meie ühine Eesti” raames toimub gümnaasiumi õpilastele fotovõistlus „Minu kodulinn Võru”. Võistlusele tuleb esitada 10 fotost koosnev fotoessee – jutustus fotodes oma kodulinnast. Pilte saab esitada png, jpeg, gif, tiff ja bmp formaadis. Esitatava pildi lühem külg peab olema vähemalt 1200 punkti. Igale fotole lisada allkiri või sobiv mõte / kirjanduslik lause. Fotoseeria ja tekstid esitada veebruari esimese nädala arvutiõpetuse tunnis. Võru Vene Gümnaasiumi fotosid ootame hiljemalt 10. veebr 2009. Parimatest fotoesseedest koostatakse vabariigi aastapäevaks näitus kooli loengusaalis.

Mõisted: essee: lühem üldarusaadav teadusliku või kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses

Fotoessee: kindlal teemal kunstipärases vormis ja vaimukas jutustus fotodes