Kolmapäev on üks pikemaid päevi nädalas ja venib kuidagi liiga pikalt. Selles päevas oli päris mitu huvitavat seika.
Eile, 19. aprillil, oli abiturientidel tutipäev. Koolimajas oli kuulda nii naeru, kui ka karjumist. Kuid tänane päev oli palju vaiksem, võib-olla sellepärast, et kõiki abituriente polnud koolis, kuid mõndasid võis siiski koolimajas kohata, näiteks järeltöid tegemas. (Pilt 1)
Kes ei kohtunud abiturientidega, siis on võimalus tutvuda koolimajas teisel korrusel olevate joonistustega, kus on joonistatud abituriendi portree ja kirjutatud temale iseloomulikud omadussõnad.
Geograafia tunni ajal käisid kaks noormeest meile tutvustamas vajalikku materjali, mis aitab kaasa edukale eksami sooritamisele. Algul oldi pisut tagasihoidlikud, kuid siis leiti, et see on siiski väga kasulik.
Täna saabus kooli Madeiralt tagasi tulnud klassivend Jaanus. Kõik olid põnevil ning väga uudishimulikud. Tegin temaga intervjuu.
Mis tunde see sinus tekitas, kui said teada, et kodumaale ei pääse planeeritud ajaks?
"Algselt hakkasid juba peas keerlema mõtted, aga millal me siis lendame, sest hoiatati, et lennuliiklus on täiesti sassis ja tervet Euroopat valitseb teadmatus, millal õhuteed uuesti avatakse.
Kas sulle endale meeldis, et said kauemaks jääda?
"Eriti ei meeldinud, sest need päevad, mis planeeritud lennupäevale järgnesid, olid väga piinarikkad. Pidime olema koguaeg valvsad, et äkki antakse lennuluba kuhugile kodule lähemale ja lend võis olla tunni aja pärast. Kuna lennundus riske ei võeta, siis kõik peab olema vägagi kindel, et reisijad turvaliselt sihtpunkti viiakse. Üks öö saabus sõnum, et lennuk väljub hommikul kell 6, läksime kohvritega juba alla ja tuli välja, et lennuk ikkagi ei lenda.
Need päevad, mil pidid seal kauem olema, mida siis tegid seal?
"Olime hotellis, käisime natukene ringi, nautisime spa mõnusid ja väga lahedat seltskonda. Ühel päeval oli kindel, et lendu ei välju, siis võtsime rendiauto ja sõitsime pealinna Madeira lillefestivali vaatama, paljud inimesed sõidavadki just sellepärast sellele vulkaanilisele saarele, see
oli kõige meeldejäävam asi sellel reisil." Lillefestival Funchal' is
Kui kaua pidid ootama, et kodumaale saada?
"Õige lend pidi väljuma neljapäeval ja hilinenud lend väljus pühapäeva hilisõhtul. Ootama pidime siis 3 päeva Madeiral ja 1 päeva Bulgaarias Sofias."
Kas tahtsid kooli ka või kartsid liialt õppimises maha jääda?
"Algselt ei kartnud, sest oli kindel, et meid viiakse niipea kui võimalik mingil viisil siit kodumaale, aga kui saabus juba pühapäev, siis hakkasin küll juba natukene muretsema, järgmine päev juba kool ja peaaegu 2 nädalat koolist eemal olla ei ole väga meeldiv, sest kõik tuleb järgi õppida."
Mis jäi Madeiras käigust kõige enam meelde?
"Kõige enam jäigi meelde lillefestival, fantastiline loodus. Madeirat nimetatakse Jumala paradiisiks, ilus pealinn Funchal, mäed, ülikiiresti vahelduv ilmastik ja loodus, üks hetk paistis päike ja 5 min pärast võis juba tihe udu olla ja vihm, sealsamas uuesti paistis päike. Loodus ja lilled olid imelised ja täiesti erinevad, näiteks kui Eestis peab mustikaid korjama kükitades ja kummardades, siis seal kasvavad mustikad kuni kolme meetri pikkuseks."
Mingi põnev seik või juhtum, mida tahaksid teistele rääkida?
"Põnev oli see, kuidas me käisime hotelli saunast Atlandi ookeanis ujumas, aga Portugali seeniorite jalgpallikoondise mehed panid vahepeal ukse kinni kust välja sai ja pärast pidime ujumispükstega läbi retseptsiooni ja rahvast täis pubi eest tagasi sauna minema, sest teist võimalust polnud tagasi sisse saamiseks, inimestel oli naerev muie näol."
Kuidas harjusid kliima tingimustega tagasi tulles?
"Tagasi tulles harjusin väga kiiresti, kuna seal kohapeal oli ka meil 2 päeva tormi ja ilmad polnud just kõige soojemad, lihtsalt t-särgiga ei kannata ringi käia, tuleb natukene rohkeim riideid kanda."
Merike Lang
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar