Animafilm

Projekt, milles me otsustasime oma animafilmiga osaleda kandis nime Minu Eesti. Film oli pühendatud ennekõike väiksele, kuid meie rühmale väga olulisele osakesele Eestist-Võrumaale. Minu osalus oli see, et panin kokku filmi erinevatest filmikatkenditest, mille minu klassikaaslased olid meisterdanud ehk olin filmi monteerija. Katkendid olid teemadel  kesklinn, vaatamisväärsused ja loodus. Kokku oli neid umbes 10, seal hulgas ka minu enda tehtud, mis tutvustas  Munamäe torni. Kokkuvõtvaks pealkirjaks sellele teosele oli „Minu kodukoht“. Filmi esitleti kodanikupäeval.  Pärast seda kogemust hindan nüüd rohkem animafilmide autoreid, sest sain teada, kui keerukas ning kannatlikkust nõudev see pealtnäha lapsik töö tegelikult on. Samuti väärtustan rohkem oma kodukohta Võrumaad, sest meie rahva väiksed kodulinnad moodustavad üheskoos Eesti.

Fotomälestused teemal „Minu kodulinn Võru”

Peale konkursi väljakuulutamist teadsin kohe, mida ma pildistada tahan. Mul oli juba aastaid tagasi plaanis proovida enda mälestusi pildistada, kuid siis puudus mul motivatsioon ning polnud ka sobivaid mälestustega seonduvaid kohti. See fotokonkurss andis suurepärase võimaluse ja motivatsiooni proovida teostada seda kunagist ideed. Tegin enda jaoks asja natukene raskemaks. Alguses läksin pildistama ilma kaamerata. Jalutasin lihtsalt linna igapidi läbi ja mõtlesin, millised on need parimad mälestused, mis mingi kohaga meenuvad. Leidsin 10 kohta ning järgmine õhtu püüdsingi need pildile saada. Kõik konkursile esitatud pildid aga sama kuupäevaga pole. Seda sellepärast, et leidsin varasematest aastatest mõne peaaegu identse pildi, mis oli tänu headele valgustingimustele paremini õnnestunud, mistõttu kasutasin neid. Kuid valdav osa on siiski samast päevast. Ka piltide pealkirjad on seotud nende mälestustega, mida pildistada püüdsin.

Teadsin, et püüda enda mälestusi pildile saada ja nendega võistelda on tegelikult suur risk. Teistes ei pruugi antud pildid mingit huvi äratada, kuna selle kohaga ei pruugi neil endil mingit mälestusi olla. Seetõttu otsustasingi mängida natukene tehnilise külje pealt. Kõik pildid on pildistatud põlve kõrguselt, et näidata Võru linna natukese teise nurga alt. Mõned pildid sai huvitavamaks tehtud „aja peatamisega” ehk pika säriga ning mõned natukene müstilisema valgusega.