EV Riigikogus

Meie kodanikupäeva projekti väljasõit Tallinna algas ekskursiooniga Eesti Vabariigi Riigikogus. Pääsemaks hoonesse pidime läbima üsna põhjaliku kontrolli, kuna tegemist on ju ikkagi väga tähtsa riigi esindusorganiga. Kui me kõik olime kontrolli läbinud, ootas meid ees juba giid, kellega koos suundusime pressiruumi. Istudes kohtadel, kus tavaliselt teevad oma tööd erinevad ajakirjanikud ja diplomaadid, saime väga hea ülevaate üleüldisest Riigikogu tegevusest ning hoonest ise. Giidi jutt oli väga konkreetne ning ta ei unustanud oma jutu vahel ka huvitavaud küsimusi kuulajatele esitada. Näiteks saime teada, et meie Riigikogu hoone on maailmas ainulaadne, kuna see on ehitatud ekspressionistlikus stiilis. Seetõttu on hoone kujunduses kasutatud väga palju erinevaid kolmnurkseid kujundeid ning ka kasutatud värvid on üsna intrigeerivad.
Kui üldfaktid hoone enda kohta olid omandatud suundusime Riigikogu fuajeesse, kus saime teada, kes ja kuna tegelikult kasutavad Riigikogu peaust ning giid rääkis lühidalt ka erinevatest näitustest, mis Riigikogu fuajees periooditi aset leiavad. Peale seda peatusime ka Riigikogu valges saalis, mis palju aastaid tagasi omas väga suurt rolli ning kus on Eesti valitsuski tööd teinud.
Peale ringkäiku hoones oligi käes aeg kohtuda riigikogulaste endiga, kellele olime küsimused Võrust kaasa võtnud. Esindatud oli Riigikogus olevatest kuuest parteist viis. Kahjuks ei olnud meiega kohtuma saanud tulla Isamaa ja Res Publica liit. Rahvaliitu esindas Ester Tuiksoo, Reformierakonda Urmas Klaas, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda Kalvi Kõva, Keskerakonda Toivo Tootsen ning Eestimaa rohelisi Toomas Trapido. Kuigi nii mõnigi asjaosaline oli nii palju küsimusi nähes üsna üllatunud näoga, suutsid kõik riigikogulased esitatud küsimustele vastused leida. Siiski tuleb tõdeda, et mõne riigikogulase puhul esines ka eelmise vastaja kasutatud mõtteid.
Meie diskussioon kestis kokku poolteist tundi ning selle vältel ei saanud kohe kindlasti igavust tunda, sest oli huvitav jälgida, kuidas erinevate ideoloogiatega riigikogulased vahel nii erineva arvamusega mõnes valdkonnas on. Rõõm kohtumise üle oli kindlasti mõlemapoolne. Õpilased olid õnnelikud, et neil avanes võimalus üldse riigikogulastega kohtuda ning samuti oli riigikogulastel rõõm, et nende tegevuste vastu huvi tuntakse.
Ekskursioon Riigikogus kujunes igati huvitavaks ning harivaks. Paraku ei lõppenud päev veel viimasega. Peale lõunat Riigikogu kohvikus suundusime juba Välisministeeriumisse, kus ootasid meid juba uued huvitavad tarkuseterad ning faktid.
Kliki pildil, et näha ka teisi pilte ekskursioonist Tallinna!
Ekskursioonist riigikokku kirjutas Anu Kikas 12.a kl

Tutvumine välisministeeriumi tööga

25. oktoobril käisime abiturientidega tutvumas EV Riigikogu ja Välisministeeriumiga. Meile korraldati ka väike ekskursioon riigikogus. Pärast seda vastasid viis riigikogu saadikut meie küsimustele ja saime teada nende seisukohti poliitika kohta. Kell üks suundusime riigikogu kohvikusse lõunasöögile. Peale söömist läksime välisministeeriumi. Kuna Tallinna liiklus on vägagi kaootiline, siis otsustasime väikese jalutuskäigu kasuks.
Läksime siis välisministeeriumi poole. Kui poleks vastavat silti olnud, oleksin mina isiklikult seda pidanud mõneks hotelliks, ühtedest paljudest Tallinnas. Endisest NLKP hoonest on saanud tänapäeva Eestis välisministeerium. Kui NSV liidu ajal seisis uhkelt hoone ees Lenini kuju, siis nüüd ilutseb seal lillepeenar.
Kõigepealt panime üleriided garderoobi. Siis suundusime auditooriumisse, kus tehti meile lühiülevaade ministeeriumi ajaloost, selle ülesehitusest ning funktsioonidest. Selgitati mõistet "diplomaatia". Sain teada, et välisministeeriumi töötajate struktuur on nagu sõjaväes. Kõik käib aste astmelt, teatud vahedega, ka astmete pikkus on paika pandud. Heameelega võetakse tööle noori inimesi, tavaliselt töötavad nad seal siis kuni pensionini.
Välisministeerium on Eesti suurim ministeerium. Seal töötab üle 600 inimese, nimekirjas on ka kõik välisriikides töötavad ja elavad EV esindajad. Töötajate keskmine vanus on 33 aastat.
Nii nagu riigikogus on ka ministeeriumites range turvakontroll. Seda eriti välisministeeriumis. Kuigi tuleb mainida, et kui riigikogus taheti passi või ID kaarti ka näha, siis välisministeeriumis seda enam uuesti ei küsitud. Sest enne oli õpetaja Ojala juba vastavaid asutusi varustanud meie andmetega.
Terve ministeerium on jagatud eraldi tsoonideks, mis on eristatavad värvide alusel. Kõikidesse teist värvi tsoonidesse lastakse peale punase, see on eriti range järelvalve all. Kõik uksed ja liftid on range turvakontrolli all ja sama süsteem nagu Eestis on ka teistes Euroopa riikides. Näiteks kui uksi liiga kaua lahti hoida, siis hakkab häire tööle, mis sellest märku annab. Meilgi juhtus seda paar korda, ime et turvatöötajaid endale kaela ei saanud.
Meile seletati, kuidas saada abi, kui välisriigis hätta oled jäänud, näiteks oled röövi ohvriks sattunud. Sest paljud inimesed ei tea, et ka välismaal hädaliste aitamine on üks ministeeriumi paljudest ülesannetest. Näidati maailmakaardil, kus asuvad erinevad suursaatkonnad. Räägiti tulevikuplaanidest, kuhu välisministeerium edasi plaanib areneda. Kõige lõpuks puudutati natukene ka Eesti ja Venemaa suhteid. Kuid siiski väga põgusalt kuna see kuulub teemade valdkonda, millest võiks rääkida tunde.
Lõpetanud ettekande kuulamise, suundusime arhiividesse. Need on värskelt remonditud ruumides ja kolmel tasandil. Umbes üks kolmandik kogu arhiivi pinnast on täidetud erinevate dokumentidega. Arhiivides leiduvat kasutavad ministeeriumi töötajad ja teised poliitikud aktiivselt. Materjale on võimalik kasutada ka eraisikutel, näiteks tudengitel, kuid siis tuleb enne vastav avaldus teha.
Muidugi tutvustati meile kui kaheteistkümnendikele ka võimalusi, kuidas saada välisministeeriumi tööle. Kaks kõige põhilisemat asja, mida nõutakse, on kõrgharidus ja võõrkeelte oskus. Vähemalt kaks võõrkeelt, nii kõnes kui kirjas. Üks neist peab kindlasti olemas inglise või prantsuse keel. Minu arust muudab seal töötamise eriti huvitavaks see, et on võimlus käia erinevates riikides komandeeringutes ning erinevate inimestega suhelda. Suhtlemisest lähtub ka kolmas tingimus. Mis on ka oluline, peab olema hea mälu, kuna enamik räägitust peab meelde jääma. Kogu päeva jooksul räägitu, tekitas järjest suuremat huvi poliitika vastu. Poliitika pakub väga erinevaid võimalusi karjääri tegemiseks, väga erinevatele inimestele.
Fotod: 1. Ehtel Halliste - EV Välisministeeriumi pressiesindaja
2. Välisministeeriumi pressisaalis
3. Kaunilt kujundatud Maroko Suursaadiku volikiri EV Välisministeeriumi arvhiivis
4. Marika Saarna-Siimann tutvustamas ajakirjanike saali
5. EV Välisministeeriumi juhataja Kadri Liiv
NB! Kliki pildil, et näha rohkem pilte ekskursioonist!

Kõnevõistlus "Minu riik - see olen mina"

19. oktoobril toimus gümnasistide kõnevõistlus "Minu riik - see olen mina". Osales 7 õpilast. Kõik olid oma kõned korralikult ette valmistanud. Ettekandmine oli natuke raskem, nii mõnelgi tuli närv sisse ja juhtus apse. Sellest hoolimata pidi žürii kaua tuliselt nõu pidama, enne kui parimad välja selgitas, sest tase oli suhteliselt võrdne. Oma kõne etteantud teemal pidasid ka kaks meie kooli vilistlast: TÜ tudeng Maikel Mikson ja rahvastikuministri büroo juhataja Keit Fomotškin. Nemad kahekesi ning Aigi Kraak, Evi Tarro ja Elle Virumäe meie koolist moodustasidki žürii. Nüüd siis tulemused: Võru Kesklinna Gümnaasiumi kolm parimat kõnelejat anno 2007 on LIISI MUNSKI 11.a, EVELI NIILITS 10.a, KRISTIINA VAIKMETS 12. a.

Õppeekskursioon Eesti Vabariigi Riigikokku

Neljapäeval, 25. okt 2007 sõidavad 12.a ja 12.b klass õppeekskursioonile Tallinnasse. Külastatakse EV Riigikogu, kus toimub debatt riigikogus olevate erakondade esindajatega ja EV Välisministeeriumi, kus kohtutakse välisministeeriumi töötajatega. Õpilastega sõidavad kaasa projektijuhid Tiiu Ojala, Evi Tarro, Ene Jakobson ja 12.a klassi klassijuhataja Külli Kärson.

Fotovõistlusest

Võistlusfoto: Rahvuslille võlud
Fotovõistluse galeriis on väljas 45 fotot, mille on õpilased välja valinud. Ligi 20 kena fotot ootavad autoritelt pealkirja, et galeriisse jõuda. Kuni kolmapäeva, 24. okt saab arvutiõpetuse tundides veel pilte esitada õpilasžüriile.

Võistlusfotode galeriisse jõudmiseks klikka pildil!

Kodanikupäeva küsitluse tulemused

Küsitluses osales kokku 317 õpilast. Neist 156 Võru Kesklinna Gümnaasiumist ja 161 Narva Pähklimäe Gümnaasiumist. Meie koolist vastas Gümnaasiumi peale kokku 66 poissi ja 90 tüdrukut. Narvas 71 poissi ja 90 tüdrukut. Küsitluse põhjal on valmimas uurimustöö, mille tulemus kantakse ette 23. novembril Narva Pähklimäe Gümnaasiumis.

Esseekonkurss ja kõnevõistlus

Kodanikupäeva projekti raames toimunud esseekonkursile esitati 21 tööd 9. - 12. klassidest. Nüüd asub neid lugema žürii, kes teeb kokkuvõtte ja määrab auhinnasaajad 9. novembriks. Parimate nimed avaldame kohe pärast seda. Õpilasi tänatakse ja autasustatakse projekti lõppüritusel 22. novembril. Gümnasistide kõnevõistlus "Minu riik - see olen mina" toimub reedel, 19. oktoobril algusega kell 14.00 loengusaalis. Kõnelda soovijaid on küll vähe, aga nad on vaeva näinud ning saavad kindlasti väärt kogemuse. Ka neid premeeritakse lõppüritusel. Oma kõnepidamise oskust demonstreerivad vilistlased Keit Fomotškin ja Maikel Mikson. Kõik võivad tulla kuulama.

Fotovõistluse fotod

VKLG õpilaste fotovõistlusele "Minu kodu Eestimaa" saabunud fotod on Internetis üleval. Fotode vaatamiseks klikka pildil!

Võistlusfoto Õhtune pilt Haanjast, Suurelt Munamäelt

Fotovõistluse tähtaeg!

VKLG 9.-12. kl õpilaste jaoks on saabunud aeg esitada oma fotod võistlusele! Fotode esitamine toimub 15.-19. okt oma arvutiõpetuse tunnis. Fotod tuleb esitada elektoonsel kujul, mitte piltidena prinditud kujul. Iga õpilane saab võistlusele esitada kuni 3 fotot. Igale fotole tuleb lisada foto allkiri.