18. septembri hommikul saime kokku Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilastega, kes tulid meile linnaekskursiooni tegema. Nad olid ettevalmistunud rääkima meile linna vaatamisväärsustest ja tähtsamatest hoonetest.
Kõige esimesena tutvustati meile Tartu Ülikooli Narva Kolledžit. Narva kolledž keskendub ainsa Eesti kõrgema õppeasutusena Eesti vene- ja mitmekeelsete koolide õpetajate ettevalmistusele ning täidab seega regioonis riiklikult olulisi eesmärke. Sõitsime mööda ka Vene õigeusu kirikust ja nägime raudteejaama, mis on ehitatud Peetri kiriku materjalist ning mälestusmärki „Memory“, mis on püstitatud langenute auks. Kõige huvitavam oli Narva Aleksandri kiriku külastamine. See kirik on 125 aastat vana ning 25,5 meetri kõrgune. Kirik sai pommirünnakus kannatada, hiljem tehti renoveerimistöid. See on üks suuremaid kirikuid Eestis ning ainuke, kus on lift, millega saab tõusta 6. korrusele, kust avaneb ime-ilus vaade Narvale. Kirikuõpetajaks on Villu Jürjo, kes on pärit Võrust. Linnast lääne pool asuvale lahinguväljale, kus Karl XII 1700.aasta kuulsas lahingus lõi tsaar Peetri armeed, püstitati 18.oktoobril 1936 rootslaste võidu mälestuseks monument „Narva lõvi“. Õpilased uudistasid huviga monumenti ja paljud tegid ka pilte. Pikema peatuse tegime Hermanni linnuses, mis on Narva linna sümboliks. See on ehitatud taanlaste poolt. Liivi sõja alguses sai torn endale nimeks Pikk Hermann, see oli üks võimsamaid linnusetorne Baltimaades. Linnuse juures asub Narva jõgi, ajalooliselt on jõge nimetatud ka Narova jõeks. Jõe pikkuseks on mõõdetud 75 kilomeetrit. Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit.
Järgmisena tutvustati meile Rugodivi kultuurimaja.Narva Kultuurimaja Rugodiv on kohaliku omavalitsuse asutus, mis pakub kultuurialaseid teenuseid, huvitegevuse harrastamiseks, aktiivseks puhkuseks ja isiksuse arenguks vastavalt soovidele ja eeldustele. Kultuurimajal on 17 isetegevusringi, peamiselt tegeldakse tantsuringidega. Peatuse tegime ka Pimeaias. Pärast Narva kindluse demilitariseerimist 1864. aastal anti bastionid üle linnale, kes omakorda rajas bastionitele Victoria ja Pax Pimeaia pargi. Park jaguneb kaheks mõtteliseks osaks, bastionil Pax asub nn Väike Pimeaed ja Victoria bastionil lihtsalt Pimeaed. Park sai oma kummalise nime sealsamas kõrval asunud Pimevärava järgi, mis viis linnast sadamasse. Kuna väravaehitis oli suur ja seda läbiv väravakäik tegi kaare, siis polnud ühel pool väravat seistes võimalik otse läbi värava vaadata – sellest ka nimetus Pimevärav. Bastionilt alla jõe äärde viib teerada, mis omal ajal laskus Narva jõesadamasse, kust väljusid aurulaevad Narva-Jõesuusse. Pimeaed on narvalaste üks lemmik puhkepaiku.
Kõige viimasena räägiti Narva kunstigaleriist.
Oli tore hommikupoolik ja kindlasti saime me juurde palju uusi ja huvitavaid teadmisi.
Narvas toimunud õppeprogramm, mis oli 17-18 septembril. Meile kõigile anti ülesandeks, kas teha fotoseeria kohtadest, kus me käisime või kirjutada selle teemaline artikkel. Mina otsustain kirjutada oma õppekäigust artikli linnavalitsusest. Kohale jõudes öeldi meile, et saame kohtuda Narva linnapeaga, kelle nimeks on Tarmo Tammiste, kuid hiljem selgus hoopis, et kohtume Narva sekretäriga, kelle nimeks on Ants Liimets. Tunni aja jooksul rääkis ta meile Narva linnast ja selle ajaloost ning võrdles seda linna samuti Võruga. Esimesena näidati meile Võru linna aerofotosid, kus pole näha Venemaad, kuid kui vaatada Narva aerofotosid on seal näha meie naaberriiki. Narvas on olemas nii jõgi, kui ka meri. Narva meri on tegelikult nimega Narva veehoidla,kuid Võrus ei ole merd vaid on järv. Narva jõg on Eesti ja Venemaa vaheliseks piirjooneks. Narvas on olemas nii vana linn, kui ka noor linn. Vana linn on ta sellepärast, et on saanud linnaõigused 1345 aastal, 439 aastat varem, kui seda sai Võru. Nimelt sai Võru linnaõigused 1784 aastal. Narvale andis linnaõigused üle Taani kuningas Volderman IV. Narvas on hulgaliselt suuri maju nagu on paljudes Eesti teistes linnades. Narva vapil on kaks kala ja kaks mõõka. Nõukogude ajal oli Narvas üks suur AS, kui praegu on neid 88. Sõja ajal purustati narva linna peaaegu täielikult. Narva-Jõesuu on Narva üks linna osadest, kuid ta ei kuulu Narva koosseisu kuna on eraldi seisev linn. Narva-Jõesuus on elanikke on umbes 3000, sellest eestlasi on 33% ,kuid Narvas on eestlasi ainult 3%. Meie käest küsiti, kas ka Võrus on vene kodanikke, sellele jäime me vastuse võlgu. Samas saime teada, et Narvas on iga kolmas vastutulev inimene vene kodanik. Nõukogude ajal oli see väga salajane linn, kuna selle kaudu liikus üks kolmandik Venemaa aatomipommi uraanist. Linn oli piiratud tõkkepuudega, kui inimesed tulid pidid nad dokumente näitama, ilma selleta sisse ei lastud. Esimene katselabor 47 aastalt 1947 hakkas tööle Narvas. Eesti keelde tõlgituna oli katselabori nimeks ’’Värviline vabrik’’ ning see salajane tehas ehitati Sillamäele. Sillamäel on sama palju inimesi kui Võruski, nimelt 14 000. Narva hüdroelektrijaam, kus on kolm suurt generaatorit ja vahetuses vaid neli töötajat, kes selle eest hoolitsevad ja muud vajalikud tööd ära teevad. Hüroelektrijaam on ehitatud 1950-1957.a. ning see kuulub Venemaale. Narvas on suured tuhamäed, mis on tekkinud soojuselektrijaama korstendest, kuna sealt tuli varem väga palju suitsu. Räägiti, et kui akent lahti hoiti võis hiljem näpuga kapi pealt tõmmata ning näpule jäi tuha jälg, kuid nüüd on asi paremaks muutunud. Narvas ei ole olemas sellist asja nagu koolide kinni panemine. Ühesõnaga ei ole seal probleeme kooli ega lasteaiaga. Narvas on kokku 13 kooli. Linnas on kahjuks ainult üks eesti keelt rääkiv kool ja lasteaed. Narvas on palju soomlasi, ukrainlasi mõned hiinlased ja palju teisigi rahvuseid. Tatarlasi elab seal 180 inimest ning nendel on oma emakeel, mida nad räägivad. Narvas on 14 juunil leinapäev, kui sellel samal päeval on tatarlastel pidu päev. Nad austavad Narva kodanikke ja oma pidu päeva peavad nad kuskil hoones ning väljas nad ei liigu. Narva Linnavolikogus on 31 liiget ja need liikmed valitakse neljaks aastaks. Narva Linnavalitsus, kus on neli liiget, mille kinnitab volikogu, milleks on üks linnapea ja kolm abilinnapead. Narvas on üks väga tähtis kindlus, ning selleks on Hermani linnus, millel on maad vähe, kuid kindluse torn on päris kõrge. Teisel pool Narva kindlust on Ivangorodi linnus, mis asub Venemaal ning see on suur ja lai. Meile näidati ühte fotot Hermani linnusest, mida iga üks teha ei saa, kuna see on tehtud Sõpruse silla peale aga selle silla pealt ei lubata linnusest fotosid teha. Sekretär küsis piirivalvurilt ,kas ta tohib pildistada ja talle anti selleks luba. Muidugi pidi ta ainult Eesti poole pildistama mitte Venemaa poole. Vana Narva sümboliteks on Raekoda, mitu vanalinna hõngu säilitanud kesklinnamaja, kuulsate Narva bastionide vöö, Aleksandri kirik, Õigeusu Ülestõusmise kirik ja linna "visiitkaardina" Narva kindlus. Narvas oli Peetri kirik, kuid sellest ei ole enam midagi järele jäänud. Peetri kiriku kividest on ehitatud Narva raudteejaam. Samuti oli ka Aleksandri kirik, kuid selle purustasid sakslased. Narvas on Mihkli kirik ja Garnisoni kalmistu 1998 aastast. Kokkuvõttes oli seda kõike väga tore kuulata, ning sai teada huvitavaid asju mida varem ei teadnud. Heleri Suurmaa 10b
17.-18. sept külastasid Võru Kesklinna Gümnaasiumi 10.b ja 11.b klassi õpilased Narva Pähklimäe Gümnaasiumi. Põhjalikult tehti tutvust Narva linnaga: käidi linnaekskursioonil - giidideks Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilased, külastati linnavalitsust, tutvuti põhjalikult Narva Kutseõppekeskuse ja Narva muuseumiga. Pildil: 10.b ja 11.b kl klassi õpilased koos õpetajatega Narva Aleksandri kiriku ees. Narva Pähklimäe Gümnaasiumi kodulehel meie külaskäigust
