Ühistegevus Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilastega

18. septembri hommikul saime kokku Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilastega, kes tulid meile linnaekskursiooni tegema. Nad olid ettevalmistunud rääkima meile linna vaatamisväärsustest ja tähtsamatest hoonetest.

Kõige esimesena tutvustati meile Tartu Ülikooli Narva Kolledžit. Narva kolledž keskendub ainsa Eesti kõrgema õppeasutusena Eesti vene- ja mitmekeelsete koolide õpetajate ettevalmistusele ning täidab seega regioonis riiklikult olulisi eesmärke. Sõitsime mööda ka Vene õigeusu kirikust ja nägime raudteejaama, mis on ehitatud Peetri kiriku materjalist ning mälestusmärki „Memory“, mis on püstitatud langenute auks. Kõige huvitavam oli Narva Aleksandri kiriku külastamine. See kirik on 125 aastat vana ning 25,5 meetri kõrgune. Kirik sai pommirünnakus kannatada, hiljem tehti renoveerimistöid. See on üks suuremaid kirikuid Eestis ning ainuke, kus on lift, millega saab tõusta 6. korrusele, kust avaneb ime-ilus vaade Narvale. Kirikuõpetajaks on Villu Jürjo, kes on pärit Võrust. Linnast lääne pool asuvale lahinguväljale, kus Karl XII 1700.aasta kuulsas lahingus lõi tsaar Peetri armeed, püstitati 18.oktoobril 1936 rootslaste võidu mälestuseks monument „Narva lõvi“. Õpilased uudistasid huviga monumenti ja paljud tegid ka pilte. Pikema peatuse tegime Hermanni linnuses, mis on Narva linna sümboliks. See on ehitatud taanlaste poolt. Liivi sõja alguses sai torn endale nimeks Pikk Hermann, see oli üks võimsamaid linnusetorne Baltimaades. Linnuse juures asub Narva jõgi, ajalooliselt on jõge nimetatud ka Narova jõeks. Jõe pikkuseks on mõõdetud 75 kilomeetrit. Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit.

Järgmisena tutvustati meile Rugodivi kultuurimaja. Narva Kultuurimaja Rugodiv on kohaliku omavalitsuse asutus, mis pakub kultuurialaseid teenuseid, huvitegevuse harrastamiseks, aktiivseks puhkuseks ja isiksuse arenguks vastavalt soovidele ja eeldustele. Kultuurimajal on 17 isetegevusringi, peamiselt tegeldakse tantsuringidega. Peatuse tegime ka Pimeaias. Pärast Narva kindluse demilitariseerimist 1864. aastal anti bastionid üle linnale, kes omakorda rajas bastionitele Victoria ja Pax Pimeaia pargi. Park jaguneb kaheks mõtteliseks osaks, bastionil Pax asub nn Väike Pimeaed ja Victoria bastionil lihtsalt Pimeaed. Park sai oma kummalise nime sealsamas kõrval asunud Pimevärava järgi, mis viis linnast sadamasse. Kuna väravaehitis oli suur ja seda läbiv väravakäik tegi kaare, siis polnud ühel pool väravat seistes võimalik otse läbi värava vaadata – sellest ka nimetus Pimevärav.
Bastionilt alla jõe äärde viib teerada, mis omal ajal laskus Narva jõesadamasse, kust väljusid aurulaevad Narva-Jõesuusse. Pimeaed on narvalaste üks lemmik puhkepaiku.

Kõige viimasena räägiti Narva kunstigaleriist.

Oli tore hommikupoolik ja kindlasti saime me juurde palju uusi ja huvitavaid teadmisi.