Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpilaste ajaveeb

Kas Sina oled Liiklusrahuga juba liitunud?

2011-09-05T11:13:00.000-07:00

Juba teist aastat korraldab Maanteeamet septembris Liiklusrahu kampaaniat. On ju september see aeg, kus linnatänavatel hakkavad sagima koolilapsed, kes suvel maal vabamalt ringi on harjunud lippama ning linnas kiiresti ümber ei suuda harjuda. Seetõttu peame olema liikluses eriti ettevaatlikud ning kutsume ka kõiki oma kliente ühinema Liiklusrahu leppega.

Liiiklusrahu on kokkulepe, kus lapsevanematest autojuhid ja koolilastest jalakäijad on leppinud omavahel kokku, et autojuhid ei ületa linnas kiirust ning jalakäijad lähevad alati õiges kohas üle tee.

Ühine Sinagi Liiklusrahu leppega veebilehel www.liiklusrahu.ee!

Esitlus

2011-04-29T08:07:00.001-07:00

Monika Eichenbaumi esitlus

Jookide teemaline konkurss

2011-02-09T12:45:00.000-08:00

Võru maakonna Südame– ja veresoonkonnahaiguste ennetuse 2011. a tegevuskava raames viiakse läbi jookide teemaliste PowerPoint tööde konkurss.

Oodatakse noorte PowerPoint esitlusi teemal:

· Minu tervislik jook on …

· Energiajook - sinu sõber või vaenlane; kas sõber või …

· Energiajookide mõju tervisele

· Gaseeritud karastusjookide mõju tervisele

Konkurs toimub kahes vanusegrupis

a) vanem vanuserühm (10.-11. klass)

b) noorem vanuserühm (7. –9. klass)

POWERPOINT TÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED

· Tööl 13 -15 slaidi

· Viimasel slaidil tuua välja kasutatud materjali loetelu, kus vajalik vähemalt kahe kirjandusliku materjali olemasolu

Times New Roman püstkiri suurusega vähemalt 20
Slaid arusaadav, lihtne, esitleda ei ole vaja
Hindamisel arvestatakse sisu ja kujundust

Tööde esitamise tähtaeg 30. märts 2011

Arvutis vormistatud tööd saata Võru Maavalitsusse meilil mare.udras@mv.werro.ee

Paremad tööd pannakse üles koduleheküljel www.werro.ee/tervis

Paremaid õpilasi ja tublimaid õpetajaid ootavad auhinnad.

Lisainfo Mare Udras tel. 7868342, 5096843,

Mare Udras

Võru Maavalitsus haridus- ja kultuuriosakond

Treilereid tegema! Konkurss õpilastele

2011-01-26T01:32:00.000-08:00

Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu
25.01.2011

Reklaamime raamatuid treileriga

Tartu Linnaraamatukogu kuulutab välja konkursi
TEE RAAMATUST TREILER!
Reklaamides enda filmitud treileriga ilukirjandusteost, on võimalus võita võttemeeskonnale kino Ekraan või Cinamon kinopiletid!
KONKURSI TINGIMUSED:
- Reklaamklipp peab olema tehtud ilukirjanduslikule raamatule!
- Treileri võib teha ükskõik millisest raamatust, aga eriti ootab raamatukogu klippe populaarsetele noorteraamatutele: Kersti Kivirüüt “Okultismiklubi”, Margus Karu “Nullpunkt”, Reeli Reinaus “Nõidkapteni needus”, Reeli Reinaus “Must vares”, S. Meyer “Videvik”
- Reklaamklipi pikkus on 30 sekundit - 5 minutit.
- Tööd riputatakse üles Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu Facebook’i kodulehele. Selleks riputab filmi autor esmalt oma töö YouTube´i ja saadab lingi aadressile: triinu.univer@luts.ee , lisades juurde oma ees- ja perekonnanime, vanuse ning telefoninumbri ja raamatu nime, millele treiler on tehtud.
- Võitjaks osutub filmilõik, mis saab Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu Facebook’i kodulehel kõige rohkem Like/Meeldib klikke.
- Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu võib valminud treilerit eksponeerida oma kodulehel www.luts.ee
- Linke ootame kuni 28. veebruarini! Seejärel pannakse videod Facebook´i üles ja hindamine kestab kuni 28. märtsini.
Konkurssi toetavad kino Cinamon ja Ekraan.

Lisainfo: 7361390 (Triinu Univer)

Edastas
Linda Jahilo
avalikkussuhete juht
tel 736 1374, 53 402168

Näitus "Silmad vees" Väimela Tervisekeskuses

2011-01-12T11:07:00.000-08:00

16.-22. jaan 2011 on Väimela Tervisekeskuses avatud Kaido Haageni Eesti vetes tehtud fotodest veealune fotonäitus "Silmad vees II" Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses.

Tähetorni astronoomiavõistlus

2011-01-02T12:00:00.000-08:00

22. detsembril möödus täpselt 200 aastat päevast, mil ehitaja andis vastvalminud Tähetorni võtme üle Tartu Ülikoolile. Restaureeritud Tähetorni üleandmiseks korrati sümboolselt 200 aasta taguseid sündmusi. Muuseumina avatakse Tartu Tähetorn külastajatele 27. aprillil 2011.

23. dets 2010 kuulutasid Tartu Ülikool ja Tähetorni Astronoomiaring 5-9. kl õpilastele välja Tartu Tähetorni 200. sünnipäevale pühendatud Tähetorni astronoomiavõistluse.

Kõik astronoomiahuvilised, kes tahavad end proovile panna lihtsate astronoomiliste ülesannetega ja põnevate vaatlustega, on kutsutud osa võtma. Võistlus toimub jõuludest kuni aprilli keskpaigani, osavõtjaid ja võitjaid tunnustatakse 27. aprillil, Tähetorni muuseumi pidulikul avamisel.

Esimene vaatlusülesanne on osalise päikesevarjutuse vaatlus 4. jaan 2011 kell 9.29 kuni 12.16. Varjutuse maksimaalse faasi ajal kell 10.51 katab Kuu umbes 85 protsenti Päikese näivast diameetrist.

Võistluse reeglite ja ülesannetega saab tutvuda aadressil:
http://www.astronoomia.ee/tahetorni-ring/voistlus/

2010-09-14T11:24:00.000-07:00

Esmaspäev 13.september algas suht rahulikult. Mida tund edasi seda lõbusamaks läks, nagu ikka.

Mõnel väiksemal õpilasel algas koolinädal lausa lauldes.

Kuna meil on vene keele tunnis teemaks hetkel televiisor ja selle vaatamine ning väljas oli super mõnus ilm siis tegime õpetajale ettepaneku teha tund väljas. Ta oli sellega nõus aga tingimuseks oli see, et peame küsitlema tänavatel inimesi ja uurima kui kaua, kui tihti ja mida nad telekast vaatavad. Moodustati väikesed rühmad ja mindi küsitlema. Õpilased käisid promenaadil, parkides, tänavatel jne. See oli päris huvitav ja kõik olid nõus vastama kelle käest küsiti. Mõne vastaja vastused oli natuke naljakad ning mõnel väga tavalised. Kui jõudis kätte viimane kaheksas tund (klassijuhataja tund) oli kõigil väga kiire koju minemisega ning õpetaja pidi kõik tähtsad teated edastama kiirelt, kuigi kõik olid neist kuulnud juba ennem, eelmiste õpetajate käest. Kuna kannatus hakkas juba katkema, et millal minema saab ütles üks õpilane: "Õpetaja, laske koju ära, mul söök hommikust saati pliidi peal!" Nii möödus üks tavaline kuid samas lõbus koolipäev.

2010-09-14T10:30:00.000-07:00

10. september, lõpuks ometi jõudis lõpule esimene selle õppeaasta täispikk koolinädal. Mõnusa ilmaga oli tujugi parem. Kuna reedel oli välja kuulutatud üleriigiline tervisepäev "Reipalt koolipinki" siis anti kirjanduse tunnis ülesanne paar rida esitada žestidega klassi ees. See oli midagi huvitavat ja teistsugust vahelduseks tavapärasele suhteliselt igavale kirjanduse tunnile.

Parim tund oli ilmselt psühholoogia kus õpetaja tõi hästi palju huvitavaid ja koomilisi näiteid elust, mõningad tundusid väga uskumatud ning tegi meie peal väikesi teste. Tund lõppes lühifilmi vaatamisega mille teemaks oli naeratamine ja milleks on seda vaja. Selles tunnis pidime suhtlema ka nende klassikaaslastega kellega me muidu ei suhtle ja rääkima neile mis on parim asi millega oled hakkama saanud poole aasta jooksul.

2010-09-13T13:06:00.001-07:00

Tere taas!

Kool on jälle alanud. Esimene september on paljudele tähtis päev, eriti 1. klassi astujatele. Rahvast oli palju ja võis näha suurt õpihimu laste silmis. Sellel aastal olime meie need, kes väikesed esimese klassi õppurid koolimajja juhatasid.
Teisel koolipäeval oli võimalus kuulda ka uut koolikella. Paljudele oli üllatuseks et vana tiriseva koolikella oli välja vahetanud muusikaline meloodia.
Eks näis kuidas see kooliaasta minema hakkab, igatahes soovin kõigile jaksu ja edu!

1. ja 2. juuni

2010-06-03T02:33:00.000-07:00

1. juunil toimus koolimajas järjekordne eksam - geograafia. Ülejäänud õpilastele oli juba varakult organiseeritud tegevus. Neile oli planeeritud matkapäev. Iga klass sai omal valikul sihtpunkti valida.
2. juuni algas meil kõigil varakult, kuna läksime õppeekskursioonile. Sinna sõitsime juba harjumuspäraselt kahe klassiga (11. A ja 11. B). Õpetajatest eskortisid meid Ene Jakobson, Raili Leesalu ja Ene Laane.
Sõit kulges meil plaanipäraselt... õpetajad jutustasid isekeskis, õpilased kuulasid muusikat, jutustasid või magasid magusalt.

Peatselt jõudsime ka Vargamäele. Seal rääkis giid meile erinevaid seiku, mis on hoonetega seotud. Nägime kõike, mis vähegi märkimist vääris... kultuurihiis, kus on tänaseks juba 100 puud, mille juurest leidsime oma tee ka kiigeni. Loomulikult ei saanud jätte võimalust kasutamata ning kiik sai elu sisse.

Peale seda oli meil aeg taas bussi naasta ning Tallinna sõita. Seal külastasime A. H. Tammsaare muuseumi Kadriorus. Saime palju teada kirjaniku elust ning tema harjumustest: alustades sellest, kuidas ta igal suvel oma pere Narva - Jõesuhu saatis puhkama kuni igapäevase ülikonna kandmiseni igas olukorras.
Kella kolmeks läksime Tallinna Metsakalmistule. Vaatasime kuulsuste hauakive. Meie giid aga kinkis õpetajatele raamatu, mis räägib sellest kalmistust. Tuli välja, et raamatu autoriks on meie klassijuhataja Ene Laane vanaonu.

Pärast kalmistul käimist asusime oma järgmise etapi juurde, milleks oli ostlemine. Tunnike hiljem asusime juba Võru poole teele.

Sai tehtud ka väike intervjuu Erle Porrosoniga (11. B klassi õpilane, ekskursioonil osalenu).

Kuidas reis meeldis?

Hommikul olin väga väsinud ja seetõttu tundus kõik igavana, aga muidu oli enam- vähem normaalne reis.

Mis oli kõige põnevam paik?

Kõige põnevam oli Vargamäel, sest seal olles sai tuua välja palju paralleele raamatuga.

Mis oli kõige igavam?

Kõige igavam oli korteri tutvustus, kus Tammsaare elas ja bussisõit tagasi Võrru.

Kas soovitaksid sellist reisi veel teistelegi klassidele?

Jah, soovitaksin küll. Vargamäele võiksid teised klassid minna vahetult pärast raamatu lugemist, sest siis on kõik sündmused ja kohad värskelt meeles.

Kas jäid reisiga rahule?

Haridusliku koha pealt oli reis väga hea ja kuna just seda taotletigi, siis jäin reisiga väga rahule.

Üldiselt arvasid kõik osavõtjad, et toimus õnnestunud ekskursioon.

Video

2010-05-28T23:58:00.001-07:00

video

Direktori vastuvõtt 20. mail

2010-05-25T11:57:00.000-07:00

Neljapäeval ei alanud tunnid kõigile samal ajal. Meie saksa keele rühm pidi juba hommikul kell 8.00 truult klassis seisma ning õpetajale Guten Morgen ütlema. Teine rühm sai 35 minutit kauem kodus magada. Täna olid lühendatud tunnid (35 minutit), kuna õhtupoolikul toimus VKLG parimate õpilaste vastuvõtt.

Õpetaja Niilits tegi juba varastel hommikutundidel klassivendade Mati ja Mareku kulul nalja, kes olid veel hommikuselt uimased. Tsiteerides õpetaja Niilitsat: "Marekul on töö käigus vihiku kaaned kaduma läinud ja Matikene, kus on sinu vihik?"
Matemaatika tunni alguses tormas Carol tahvli juurde funktsiooni tuletise ülesandeid lahendama ja nagu tunni jooksul selgus oligi tema ainuke, kes asja päriselt hästi jagas. Tunni lõpuks sai ta ka loomulikult vastava hinde oma oskuste eest ja ülejäänud klass oma vihikusse briljantsed vastused.
Abituriente pole viimasel ajal koolimajas näha, aga siiski kuuleme neist. Meedia tunnis näitas õpetaja Leesalu meile abiturientide tehtud kooli videot, kus oli näha ka meie klassi õpilasi. Video oli üldiselt päris lõbus ja pani meie klassigi mõtlema järgmisele aastale. Muidugi tahab meie klass järgmisel aastal teha kindlasti paremat ja humoorikamat videot ja siis tuligi õpetaja lagedale ideega panna kirja meie mõtted, millega valmistuda järgmise aasta kooli tutvustava video jaoks.
Lisaks abiturientide videole oli meil võimalus tutvuda ka abiturientide tehtud kalendriga, mis hakkab järgmisel õppeaastal kaunistama VKLG õpetajate klasse. Tehes kalendrist pilti, ilmusid taustale ka kaks meie varsti lõpetavat abiturienti.

Kuna väljas oli palav ilm ja kõik tahavad juba enne suve pruunid olla, siis saatis õpetaja meie palvel meid ideid kirja panema kooli välistrepile. Mõned nägid ikka vaeva mõttepingutustega, kuid lõuna lähenedes tormasid enamus söökla ja poe suunas.

Päeva alguses olid klassis read üsna hõredad, kuna tulemas on bioloogia eksam ja eksamitegijad puudusid pikendades oma õppimisaega. Päeva jooksul jõudsid meie pingiread küll tiheneda, kuid 7. arvutitunniks olid read taas päris hõredad.

Kell 15.00 kogunesid 47 õpilast oma vanematega aulasse, et kätte saada tänukiri hea õppimise ja osalemise eest olümpiaadidel. Tänati nii õpilasi, õpetajaid, kui ka lapsevanemaid. Tsiteerides direktorit: "Te olete väga rikkad. Teie rikkus on teie lapsed!"

Vahepalaks kiituskirjade jagamisele tantsisid laval tantsurühma tüdrukud. Lõpetuseks valiti aga VKLG aastaõpetaja ja aastaõpilane. Aastaõpetaja on kooli sotsiaalpedagoog Külli Oja. Aastaõpilane on Perttu Narvik, kes sai matemaatika ja keemia olümpiaadil 1. koha, uurimistöö võistlusel "Meie ühine kodu - Eesti" - eripreemia parima keelealase uurimistöö eest põhikooli arvestuses, geograafia olümpiaadil 4.-5. koha ja saksa olümpiaadil 5.-6. koha.

Pildil Perttu torti lahtilõikamas.

Intervjuu 2010. a aastaõpilase Perttu Narvikuga:

Kas teadsid varem või said alles aulas teada, et oled VKLG aastaõpilane?

Teada sain alles aulas.

Oled 9. klassi õpilane. Kas jätkad õpinguid meie koolis? Kui ei, siis kuhu edasi lähed?
Ei jää siia kooli, ilmselt jätkan õpinguid Hugo Treffneri Gümnaasiumis.

Mis sa arvad, miks just sina oled VKLG aastaõpilane?

Hmm. Ma ei saa ise ka aru, miks ma olen. Ma arvan, et olen edukalt üsna palju kooli esindanud olümpiaadidel, tegelesin uurimistööga päris põhjalikult, laulan kooli kahes kooris ja olen käinud ka mõnel spordivõistlusel. Olen alati viieline õpilane olnud. Olen alati valmis kooli esindama!

Kes on su lemmikõpetaja?

Eks igas ühes ole midagi sellist, mis teda eriliseks teeb. Marianne Jaanson ja Ave Arop on mind alati tagant tõuganud, mistõttu olen ma neile suure tänu võlgu. Samamoodi Aigi Musto, mu klassijuhataja, kuulub mu lemmikute sekka. Õpetaja Kärsonit olen ma alati respekteerinud. Nii ongi, igal õpetajal on oma külg, mis mulle nende juures meeldib.

Kas oskaksid nimetada eelnevate aastate aastaõpilasi?

Eelmisel aasta oli aastaõpilaseks Janne Vellak ja sellest eelneval (kui ma ei eksi) Märt Kivimäe.

Ka meie klassist said kuus inimest kiituskirja uurimistöö hea tulemuse eest - Henn-Hillar Kalkun, Elise Võsu, Kristina Tjapkina, Birgit Pettai (pildil) ja Keili Horn ning Egle Linnas. Lisaks sellele esindasid Elise Võsu, Birgit Pettai ja Henn-Hillar Kalkun kooli olümpiaadidel.

Birgit Pettai

Reedene rõõm

2010-05-21T12:04:00.001-07:00

Reede on alati 9.b klassi jaoks tore päev, kuna siis on koolipäeva üsna lühike. Sel korral olid põnevamateks tundideks geograafia ja matemaatika.
Geograafia tundi sisustasid erinevate riikide kohta tehtud esitlused. Palju uut ja huvitavat saadi teada Itaalia, Hispaania, Poola ja Rootsi kohta.

Mariann ja Elise rääkisid meile Itaaliast.

<><><><><><><><><><><><><><><>

Ka matemaatika tund kujunes ootamatult haaravaks: tundi andsid nii matemaatikaõpetaja Marianne Jaanson kui ka füüsikaõpetaja Marge Mürk. Õpilased jagati rühmadesse ning kiirelt hakati lahendama ülesandeid, kus tuli pead murda matemaatikas ning leida ka füüsikalisi seoseid. Pärast vastuste saamist pidid gruppide esindajad rääkima lahenduskäigust tahvli ees. Kõik rühmad said kenasti hakkama ning õpetaja premeeris meid heade hinnetega. 9.b õpilane Triinu kandmas ette oma grupi tehtud tööd.

Ka õpetajad kaasati paeluvasse arutlusse mitme erineva lahenduskäigu kohta.

Oli väga mitmekülge päev ning kõik jäid rahule.

Kaisa 9.b

18. mai

2010-05-19T23:14:00.000-07:00

18. mai oli koolis väga teguderohke. Abiturientide jaoks oli see päev vägagi tähtis, sest toimus vene ja saksa keele kirjalik riigieksam. Kolmandad klassid aga veetsid oma päeva Pärnus õppeekskursioonil. Neljandad klassid said sel toredal soojal päeval rattasõitu harjutada, et valmistuda sõidueksamiteks.
Spordihalli staadionil toimusid Võru maakonna kergejõustiku võistlused, millest võtsid osa ka paljud meie kooli õpilased. Üheks tublimaks sportlaseks neil võistlustel osutus Mari-Liis Tulev, kes võitis B-vanuseklassis tüdrukute 200 m jooksu, 60 m tõkkejooksu, kuulitõuke, kettaheite ja odaviske. Veel tuleb ära märkida neljakordne võitja Allan Katšmazov ning kolmekordsed võitjad Liis Kranich ja Hanna-Mai Vaikla. Väga tore on, kui meie koolis on palju tublisid sportlasi, kes saavutavad häid tulemusi ning teevad silmad ette paljudele teistele Võru maakonna koolidele. Pilte võistluspäevast saab vaadata Võrumaa Spordiliidu pildiblogist.

Koolipäev oli igati tore, kuna eilse äikese asemel oli väljas taas soe päike. Päev oli kindlasti paljude jaoks edukas, nii spordis kui pingelises keeleeksamis.

Mari Uibo

10. mai

2010-05-17T12:47:00.000-07:00

10. mai pärast tegusat nädalavahetust tundis nii mõnigi ennast väsinud ning ei jõudnud kuidagi koolitundide lõppu ära oodata- kes tuikus niisama, kes oli muidu uimane. Koolipäev algas nagu ikka 8.00. Kõik õpetajad olid koolis mistõttu ühetegi tundi ära ei jäänud. Klassijuhataja tunnis saime teada enda põhjuseta puudumistest ning üritustest mis seisavad ees järgneval nädalal.
11. mai algas nagu tavaline koolipäev, kuid õnneks oli vaid 3 esimest tundi.
Pärast 3. tundi sõitsime Värska Tervisekeskusesse, kus meile peeti maha huvitav ning hariv loeng. Pärast seda mindi Värska vee tehasesse, kus näidati kuidas vett villitakse. Kellel soovi võis pärast Värska Vee külastamist minna Värksa Tervisekeskusesse puhkama.
Magnus Zernand

Päevablogi 13.05.2010 Kristina Tjapkina

2010-05-13T10:43:00.000-07:00

Täna, 13. mail, oli täiesti tavaline koolipäev. Päev oli suhteliselt
tegudevaene ja tuim, õnneks ei olnud ühtegi kontrolltööd ja
seetõttu ka pinget. Samas oli eriline päev meie klassiõel Kairel, kes
sai 18, suured õnnesoovid talle.

Niisiis, esimene tund oli saksa
keel. See on tund, kus ei saa tuimalt ja uniselt olla, kuna pole
momenti, kui õpetaja S. Parv ei küsiks või kordamööda lugeda ei
laseks.

Teine tund oli matemaatika ja nagu alati võis igast
klassi nurgast muigeid kuulda, et ei saada mitte midagi aru või mis
üldse toimub. Võrreldes aga eilse päevaga oli progress nii mõnelgi
juba toimunud.

Järgmine tund oli kirjandus, kus jätkasime
kuulamist jutustusi „Seitmest vennast".
Ka muusikaõpetus oli
ootamatult tüütu, kuna õpetaja kommentaaris meie
kontserdiarvustustusi, mis ei olnud väga hästi tehtud.

Viimased kolm tundi- vene keel, inglise keel ja arvutiõpetus
venisid väga pikaks, isegi nalja ei tehtud, nagu meie klassis muidu
kombeks on.

Ilusa ja väga soe ilma tõttu veedeti ka täna
kõik vahetunnid väljas, kuid seitsmenda tunni ajal, mis oli tüdrukute
arvutiõpetus ja ühtlasi ka viimane tund, sadas natukene vihma ning
müristas, mis aga ei mõjutanud ilma oluliselt.

Kristina Tjapkina

Kajastusi kolmapäevast

2010-05-13T10:11:00.000-07:00

12. mail kooli tulles ei osanud keegi õpilastest aimata, et täna pole sugugi tavapärane koolipäev. Oli täiesti pahaaimamatult päikeseline kesknädala hommik. Kolmanda tunni ajal, umbes kakskümmend minutit enne kellahelinat, hakkas valjult kõlisema hoopis häirekell. Arvates, et tegu on valehäirega, jätkas 9.b parajasti füüsika tunnis olles vooluringi kallal pusimist. Mõne aja pärast aga jõuti selgusele, et käimas on hoopis tuletõrjeõppus.
Õpilased voolasid ühtse sulamina treppidest alla ja kooli taha väljakule. Majast välja saamiseks kulus vaid 5 minutit.

Värske õhu käes lausa õide puhkenud õpilased.

Pärast õppuse lõppemist mindi jälle nagu üks mees koolimajja tagasi.

Õnneks oli vahetund õige pea algamas ning paljud võtsid nõuks nautida suurepärast ilma meie meeldival koolitrepil.

Loodetavasti jagub neid päikesepaistelisi ilmu veel selleks õppeaastaks küllalt.

Päevablogi 3. mai

2010-05-05T01:52:00.000-07:00

3. mai oli täiesti rutiine koolipäev. Hommikul õigel ajal kooli, kõik tunnid enam-vähem plaanipäraselt ja erilisi sündmusi eriti polnud. Muusika tunni ajal polnud meil õpetajat ja siis sai natukene ajusid jahutada sellest pingelisest koolipäevast. Ilm oli ilus, paistis päike, vahetundide ajal istusid osad õpilased väljas trepi peal ja nautisid kevadelist ilma. Jalgpalliväljaku juures leidus veel viimaseid koristajaid, kes pidid eelneva puudumise tõttu oma töötunni tagasi tegema. Tasuta tööjõud on alati hinnas olnud.

Koolimaja juures võis kahte poissi näha, kes olid vist õpetajate eest puu otsa pagenud.

Jaanus

Päevablogi 30. aprill

2010-05-03T22:25:00.001-07:00

30. aprill ekskursioon Tallinnasse

Hommikul sõitsime 11.A klassiga Tallinnasse Bastioni käikudesse ja East High School muusikali vaatama.

Bastioni käigud olid vägagi huvitavad. Alguses näidati meile sissejuhatavat filmi, siis tuli giid ja viis meid maa alla, kus temperatuur oli umbes 6C ja oli vägagi jahe. Meile räägiti tunnelite ajaloost, nende otstarbest nii enne sõda kui ka sõja ajal. Kogu ekskursioon kestis umbes 2 tundi. Siis anti meile vaba aega ja see oli super, sest aeg oli piisav, et planeerida kuhu minna ja mida teha. Palju klassikaaslasi ja isegi õpetajaid võis kohata kiirtoidukohas MCDonaldsis, kui mujal ei näinud siis sinna sisse minnas vaatasid kohe tuttavad näod vastu.

Õhtul kell 19.00 algas keskkoolimuusikal. Muusikal oli suurepärane ja emotsioonid kestsid veel hommikuni. Öösel jõudsime koju ja jäime kõik rahule, oli käimist väärt.

Jaanus

Koolinädala algus

2010-05-03T10:38:00.000-07:00

Viimase kahe nädala jooksul on nähtud rehade ja prügikottidega õpilasi koolimaja ümbruses ringi jooksmas (ja pisut ka koristamas). Nüüd on kevadine suurpuhastus jõudnud ka klassiruumidesse. 9.b klassi poisid tegid puhta töö, rõõmustades ajalooõpetajat oma koristusteenustega.

Extreme clean team

Samuti oli täna väga sisukas klassijuhataja tund. Arutleti tutipäeva, aktuse ja eksamite teemadel. Kõik tahtsid muidugi teada ka enda põhjuseta puudumistest. Soovijad said seisu üle vaadata, oma silm on kuningas!

Päeva üheks tippsündmuseks oli geograafia mitme nädala taguse kontrolltöö kätte saamine. Aega läks, aga asja sai, päris head hinded tulid.

Täna oli veel rahulik päev: 9. b klassi ootab sel nädalal ees hulganisti kontrolltöid. Jõudu õpilastele ja rahulikku närvi õpetajatele.

Kaisa Kuslapuu

Päevablogi 28. ja 29. aprill

2010-05-02T11:07:00.000-07:00

Kõige vaiksem päev aprilli viimase nädala jooksul oligi vist kolmapäev, sest kaheteistkümnendikel tuli teha ühiskonnaõpetuse riigieksam, mille puhul terve päev koolikella ei lastud. Ka algklassid olid koju jäetud, et nad lärmata ei saaks ning et eksami tegijatele tunduks, et kool on välja surnud. Kahjuks nii hästi ei läinud. Loodeti küll, et tuleb rahulik ja vaikne päev, kuid juba esimese tunni ajal tuli teha inglise keeles kontrolltöö.

Kuidas see läks, saate teada hiljem. Pärast kurnavat mõttetööd saime klassiga kuulda head uudist, nimelt kaks meedia tundi, peale ümber tõstetud ajaloole, jäävad päeva lõpust pooleldi ära. Ainult pooleldi, sest esimene meedia tund asendati poolel klassil geograafia konsultatsiooniga ja teisel poolel arvuti tunniga. Meie rõõmu see küll pisut vähendas, kuid siiski algas oma vaba aja planeerimine suure hooga. Lepiti kokku kohtumised nii pargis kui ka rannas ja mujal maailmas. Tavaliselt pikaks veninud kolmapäev läks mööda liigagi kiiresti.

Neljapäev oli tunduvalt tüüpilisem. Midagi eriskummalist või põnevat mulle silma ei jäänud. Võib-olla olin lihtsalt valel ajal vales kohas. Päev algas nagu iga teinegi: läksin saksa keele tundi, õppisin saksa keelt, läksin matemaatika tundi, õppisin matemaatikat, läksin kirjanduse tundi, lugesin eesti kirjanike kohta, kuid nüüd läheb asi põnevaks. Muusikaõptaja Signe Rõõmuse puudumise puhul tuli meil nüüd ajalootund. Ma kardan, et rohkem midagi teistsugust selle päeva jooksul ei toimunud.

Ajaloo tunnis tegime allikaanalüüse kuni kell käis ja me klassist välja tormasime. Järele on jäänud veel vene ja inglise keel ning geograafia eksamit tegevate arvuti tund. Inglise keeles oli järjekordselt töö, seekord siis lugemise ja kuulamise peale. Enda arvates läks mul päris hästi, kuid midagi kindlat ma öelda ei julge. Ka arvuti tunnis oli töö, pidi oskama kasutada exceli programmi. Tunni lõpuks olid kõikide ekraanid täis tabeleid ja tulpdiagramme. Selline oligi 11.b klassi neljapäev 29. aprill 2010. a. Tuleb jääda vaid lootma, et meie teadmiste kontrollid hästi läksid.

Eleri Porroson

Koristustalgud

2010-04-27T23:05:00.001-07:00

26. aprillil pidime me kogu oma klassiga kooli ümbrust koristama. Paljud sellest ettevõtmisest muidugi midagi ei teadnud või siis ei tahtnud teada, sest kellele ikka meeldiks lihtsalt kooli ümbrust koristada. Paljudele õpilastele meeldis selline tegevus, sest tänu sellele pääsesime keemiatunnist, mille toimumisele olid kõik üksmeelselt vastu. Väike vaheldus rutiinsesse argipäeva.

Koristamise juurde kuuluvad tegevused
Nagu arvata võis, ei piirdunud kooli ümbruse koristamine ainult koristamisega. Näha sai ka õpilasi, kes lihtsalt aega lõbusate tegevustega parajaks tegid. Võib-olla oli siis käruga sõitmine neile palju huvitavam tegevus.

Kuna kõigile meie klassi õpilastele meeldib väga koristada, siis läksid nad nii hoogu, et ei saanudki lehehunnikutest eemale, vaid olid seal juba lausa käpuli. Kõik olid nii hoos, et raske oli õpilasi koristmisest eemale saada. Birgiti video-intervjuu koristajatega

Meie au ja uhkus: Henn-Hillar, nagu tavaliselt, on üks silmapaistvamaid õpilasi meie klassis. Ta suudab samal ajal olla luuleline, huvitav, tugev ja üsna naljakas. Ilma temata oleksid meie koolipäevad nii igavad. Koristamisel oli just tema teistest abivalmim ja sai kõige paremini oma tööga hakkama. Tema lemmikkaaslaseks oli käru, millega Henn-Hillar suutis nii kergemaid kui ka raskemaid asju omale kohale toimetada.

Kõigi lemmik:
Maitsvatest täidetud pannkookidest ei suuda meie koolis küll mitte keegi mööda kõndida. Muide, viimasel ajal on need pannkoogid nii populaarseks muutunud, et muud enam osta ei tahetagi. Lemmikutest teisel kohal on päevapraad, mis on samuti enamiku õpilase lemmiktoit.

Luiged:
Need valged armsakesed on luiged, kes elavad õpetaja Raili Leesalu klassis. Neil oli sellel õppeaastal üks väga tähtis ülesanne, nimelt olid nad ilusad kaunistused siis, kui toimus 12. b klassipulm. Nüüd on neil selleks aastaks töö tehtud ning ootavad juba järgmist aastat, et saaks siis juba mõnel teisel klassil tööülesannet täita.

Keili Horn

22. aprill

2010-04-24T07:15:00.001-07:00

Kui kolmapäev venis väga pikalt, siis neljapäev vastupidi, möödus üsna kiirelt. Abituriente oli ka vähem näha, kui eelmisel päeval, kuid siiski õnnestus mul mõnda neist küsitleda. Intervjuu tegin 12. a klassi õpilase Steveniga.

Kas valmistud kuidagi laupäevaseks kirjandiks?
"Jah, valmistun ikka, loen postimehe artikleid ja viin ennast kurssi tähtsamate probleemidega praegusel ajal."

Kas eelistaksid koos teiste koolikaaslastega sama ajani koolis käia (juunini)?
"Ma ei eelistaks seda kohe kindlasti, sest enne eksameid on vaba aega vaja ja kui
seda muude õppeainete kõrvalt teha, ei tuleks sellest midagi välja."

Millist õpetajat kiidaksid ja miks?
"Ma kiidaksin õpetaja Signet, kes on loonud enda ja õpilaste vahele suhtlustasandi, mis peab paika. Signe on hästi noortepärane ja suudab enda tööga igati toime tulla ning jääb alati kindlaks enda õpetamismeetodile."

Mida jääd igatsema sellest koolist?
"Kõige rohkem igatsema jään selle kooli toitusid, mis viisid keele alla."

Millist nõu/soovitusi annaksid teistele kaaslastele õppimise suhtes?
"Ma leian, et õppimist ei tohiks võtta liiga tõsiselt, vaid tuleks hoida hinded selle õige piiri peal. Minu arvates on kool õppimiseks ning kodu see koht, kus puhata. Õpetajatega ja kokkadega tuleks hoida häid sidemeid, siis läheb see kolm aastat nagu nael pakku."

Mida abituriendid viimase nädala jooksul teinud on, et teid koolis nii vähe näeb?
"Abituriendid on kasutanud enda vabaaega kõik erineval otstarbel. Viimase nädala jooksul ei ole meil enam kooli, vaid ainult konsultatsioonid, mis on vaba valik sinna minna. Kindlasti võib abituriente näha veel selles koolis, kui vilistlaste kokkutulek toimub."

Kirjanduse tund oli omamoodi huvitav, sest algul ei pandud meid tööd tegema, vaid kuulasime ja vaatasime klassikaaslaste Henn-Hillari ja Eliise esinemist. Henn-Hillar esitas võru keelse luuletuse ja Eliise võru- ja kirjakeelse jutu. Väga põnev oli kuulata nagu on ka pildilt näha.

Merike Lang

Päevablogi 20.04

2010-04-23T08:29:00.001-07:00

20. aprillil oligi käes kaua oodatud tutipäev. Tutipäev on abiturientidele päev, mis lõpetab tavalised koolitunnid ja algavad eksamid.
Juba hommik oma ereda päikesega rõõmustas õpilasi ja tõotas tulla üks väga tore päev. Abituriendid tulid kooli täis lapsikut rõõmu ja kilkeid. Nad olid riietunud algkoolilasteks: otsides välja põlvikud, juuksepaelad, lühikesed püksid ja seelikud või muu algkoolieale tunnusliku ning võeti kaasa nii väikseid kui ka suuri mänguasju. Veelkord said meie abituriendid meenutada esimest koolipäeva.
Viimase koolikella aktus toimus aulas. Esimese klassi õpilased viisid suured käekõrval saali. Peeti kõnesid ja lauldi laule. Aktust oli vaatama tulnud kõik õpetajad, kellele abituriendid viisid lilli. Aktus oli väga tore ja meeldejääv.
Vahetundide ajal oli kuulda palju kilkeid ja naeru. Sel päeval olid kõik süüdimatud, keegi ei pahandanud, isegi mõned õpetajad mitte, kui veepüstolist pritsitud vesi neid tabas.

Egle Linnas

Päevablogi 19.04

2010-04-23T08:17:00.001-07:00

Päevablogi 19.04

19. aprillil, päev enne tutipäeva, olid 11. klassidel käed ja jalad tööd täis. Nende ülesandeks oli 12. klassi õpilaste klass ilusti ära kaunistada. Kooli oli kaasa võetud kaunistused, millega klassi ehtida. Poisid hakkasid hoolega õhupalle täis puhuma ja koos tüdrukutega riputati need üles. Samuti tegid tüdrukud värvipaberitest lillekesi, et klassi rõõmsamaks muuta. Kuna klassi aknad olid sünge talve jooksul väga räpaseks muutunud, otsustati ka need puhtaks küürida. Klassi ehtimine osutus väga lõbusaks ja meelepäraseks tegevuseks. Ei kulunud kaua aega kui juba säraski klass suures hiilguses, ootamaks meie armsaid tutipäevalisi.

Egle Linnas

Kolmapäev venib kui tipptunni tramm

2010-04-21T12:24:00.001-07:00

Kolmapäev on üks pikemaid päevi nädalas ja venib kuidagi liiga pikalt. Selles päevas oli päris mitu huvitavat seika.
Eile, 19. aprillil, oli abiturientidel tutipäev. Koolimajas oli kuulda nii naeru, kui ka karjumist. Kuid tänane päev oli palju vaiksem, võib-olla sellepärast, et kõiki abituriente polnud koolis, kuid mõndasid võis siiski koolimajas kohata, näiteks järeltöid tegemas. (Pilt 1)

Kes ei kohtunud abiturientidega, siis on võimalus tutvuda koolimajas teisel korrusel olevate joonistustega, kus on joonistatud abituriendi portree ja kirjutatud temale iseloomulikud omadussõnad.

Geograafia tunni ajal käisid kaks noormeest meile tutvustamas vajalikku materjali, mis aitab kaasa edukale eksami sooritamisele. Algul oldi pisut tagasihoidlikud, kuid siis leiti, et see on siiski väga kasulik.

Täna saabus kooli Madeiralt tagasi tulnud klassivend Jaanus. Kõik olid põnevil ning väga uudishimulikud. Tegin temaga intervjuu.

Mis tunde see sinus tekitas, kui said teada, et kodumaale ei pääse planeeritud ajaks?
"Algselt hakkasid juba peas keerlema mõtted, aga millal me siis lendame, sest hoiatati, et lennuliiklus on täiesti sassis ja tervet Euroopat valitseb teadmatus, millal õhuteed uuesti avatakse.

Kas sulle endale meeldis, et said kauemaks jääda?
"Eriti ei meeldinud, sest need päevad, mis planeeritud lennupäevale järgnesid, olid väga piinarikkad. Pidime olema koguaeg valvsad, et äkki antakse lennuluba kuhugile kodule lähemale ja lend võis olla tunni aja pärast. Kuna lennundus riske ei võeta, siis kõik peab olema vägagi kindel, et reisijad turvaliselt sihtpunkti viiakse. Üks öö saabus sõnum, et lennuk väljub hommikul kell 6, läksime kohvritega juba alla ja tuli välja, et lennuk ikkagi ei lenda.

Need päevad, mil pidid seal kauem olema, mida siis tegid seal?
"Olime hotellis, käisime natukene ringi, nautisime spa mõnusid ja väga lahedat seltskonda. Ühel päeval oli kindel, et lendu ei välju, siis võtsime rendiauto ja sõitsime pealinna Madeira lillefestivali vaatama, paljud inimesed sõidavadki just sellepärast sellele vulkaanilisele saarele, see
oli kõige meeldejäävam asi sellel reisil." Lillefestival Funchal' is

Kui kaua pidid ootama, et kodumaale saada?
"Õige lend pidi väljuma neljapäeval ja hilinenud lend väljus pühapäeva hilisõhtul. Ootama pidime siis 3 päeva Madeiral ja 1 päeva Bulgaarias Sofias."

Kas tahtsid kooli ka või kartsid liialt õppimises maha jääda?
"Algselt ei kartnud, sest oli kindel, et meid viiakse niipea kui võimalik mingil viisil siit kodumaale, aga kui saabus juba pühapäev, siis hakkasin küll juba natukene muretsema, järgmine päev juba kool ja peaaegu 2 nädalat koolist eemal olla ei ole väga meeldiv, sest kõik tuleb järgi õppida."

Mis jäi Madeiras käigust kõige enam meelde?
"Kõige enam jäigi meelde lillefestival, fantastiline loodus. Madeirat nimetatakse Jumala paradiisiks, ilus pealinn Funchal, mäed, ülikiiresti vahelduv ilmastik ja loodus, üks hetk paistis päike ja 5 min pärast võis juba tihe udu olla ja vihm, sealsamas uuesti paistis päike. Loodus ja lilled olid imelised ja täiesti erinevad, näiteks kui Eestis peab mustikaid korjama kükitades ja kummardades, siis seal kasvavad mustikad kuni kolme meetri pikkuseks."

Mingi põnev seik või juhtum, mida tahaksid teistele rääkida?
"Põnev oli see, kuidas me käisime hotelli saunast Atlandi ookeanis ujumas, aga Portugali seeniorite jalgpallikoondise mehed panid vahepeal ukse kinni kust välja sai ja pärast pidime ujumispükstega läbi retseptsiooni ja rahvast täis pubi eest tagasi sauna minema, sest teist võimalust polnud tagasi sisse saamiseks, inimestel oli naerev muie näol."

Kuidas harjusid kliima tingimustega tagasi tulles?
"Tagasi tulles harjusin väga kiiresti, kuna seal kohapeal oli ka meil 2 päeva tormi ja ilmad polnud just kõige soojemad, lihtsalt t-särgiga ei kannata ringi käia, tuleb natukene rohkeim riideid kanda."

Merike Lang

16. aprill

2010-04-18T07:13:00.001-07:00

Oli kena päikesepaisteline hommik. Lapsed olid juba kogunenud keemia klassi ukse taha, kui tuli õpetaja Ene ja kutsus meid IV korrusele keemia klassi katseid tegema. Katse üheks eesmärgiks oli välja selgtada, kas aine lahustamisel H2O-ga soojus eraldub või neeldub. Saadi erinevad leelised ja hüdroksiidid, mida tuli hiljem kokku segada, et selgitada välja, missugune reaktsioon on. Lõpuks sai viisakalt kõik ained ühte patta kokku valatud ja lisatud veidike H2SO4, mis ajas kõik kenasti kihisema.
Kirjanduse ja eesti keele tundide ajal me jooksime mõõda linna ringi ja pidasime fotojahti. Eesmärgiks oli Artur Adsoni kirjelduste ja vanade fotode järgi ära tunda kohad. See oli üpris tore ülessanne. Raskusi tekitas vana hobupostijaama üles leidmine. Loodan, et saime fotolindile õige koha toetudes linnakodanike jutule.
Toimus ka maakondlik kodu-uurimuskonverents. Meie klassist oli ka õpilasi, kes esitasid oma uurimustõid. Loodame, et neil läks hästi.

Päev oli lühike, aga tore. Algas nädalavahetus.
H-H.Kalkun

15. aprill 2010 minu elus ja 11.b klassis

2010-04-15T12:02:00.000-07:00

Täna algas minu päev nõndamoodi, et esimesse tundi ma ei jõudnudki - das ist night gut. Olles peaaegu hilinenud teise tundi sain osaleda tõsises mõttetöös. Matemaatika tunni teemaks oli piirväärtused. See tund oli suht kvaliteetaeg, nagu ka järgmine tund, kus töötamise Galitiga (Nipernaadi autor). Siis järgnes sujuv einestamine enne muusika tundi. Koolilõunaks oli täna neljapäevale omane kalasupp ja pankook moosiga - keele viis alla. Astudes korraks koolimajast välja tabasin oma klassiõed vestlusel pargipingil. Ilm oli päris jahe koos vahelduva tuultepuhangutega, aga nad ei lasknud end sellest segada.

Ja juba ootaski peale kellahelinat neljandal korrusel muusika tund. Täna oli Rauno sünnipäev ja me laulsime talle uut sünnipäevalauli, mida õpetas meile õpetaja Signe. Suured tänud talle selle eest ja palju õnne koos pikka eaga Raunole.

Järgnes lahutus: klassi lahutus järgnevaks kaheks tunniks: vene keel ja Inglise keel. Vahetunniajal sai visatud kiire pilk koolimaja välisilmele. Kuigi, nagu eelmainitud, oli väljas jahe ilm ei seganud see õpilasi ja nad olid kogunenud vastavatesse huvigruppidesse: väiksed

suured

Vene keeles oli paremaid

ja oli ka kehvemaid aegu: kes jutustasid hindele Võru linna tutvustust, kes sai väljas teha tegemata kodust ülesannet, kes tähistasid Rauno sünnipäeva. Järgnenud pikk vahetund eriti katastroofe ei toonud, ainult üks valge buss oli parkinud sinna, kuhu ei tohi. Inglise keele tunnis, mis oli minu jaoks viimane saime teada uusi sõnu, mis kirjeldavad õppimisega seotud tegevusi. Ülejäänud klass läks arvuti tundi, mina seda tundi ei saanud külastada.

Veidike vähe võis näha täna rahvast liikumas, sest Kääpal toimusid maakondlikud võrkpallimeistrivõistlused (7.-9.kl). Loodame, et meie koolil läks hästi. Homme toimub meie klassil fotojaht, kus peame Artur Adsoni kirjelduste järgi ja ennesõjaaegsete fotode järgi ära tundma tänapäevase asukoha hoonetel. See saab põnev olema. Kindlasti räägitakse homme ka vulkaanituhast, mis levib üle Euroopa ja ei lase duuralumiiniumlindudel lennata.

15.04.2010
H-H.Kalkun

Fotopäevik

2010-04-14T09:25:00.001-07:00

Tegus 14.aprill.

14.aprill oli üle-eestiliselt kuulutatud meigivabaks päevaks. Nii saavad inimesed üheskoos näidata oma loomulikku ilu. Ka meie koolis oli näha selle üritusega kaasatulevaid õpilasi-õpetajaid. Siiski oleks võinud neid rohkem olla, et lasta nahal kas või päeva meigist puhata.

Pärastlõunal võttis kooli juhtkond aulas vastu 9.klasside õpilasi. Oli lahtiste uste päev ning neile tutvustati meie kooli. See oli abiks neile valiku tegemisel, kuhu peale põhikooli edasi õppima minna.

Meie klass läks 8.tunni ajast Võrumaa muuseumisse sugupuid uurima, neid oli seal tõesti palju.

Maiken Mägi

11.b klass

Pildil meie klass muuseumis.

Fotopäevik 13. aprill

2010-04-13T08:17:00.001-07:00

13. aprill 2010 oli täiesti tavaline koolipäev. Ka see oli väga kevadine ja päikseline, nagu mitmed eelmisedki. Selle tõttu veetsid paljud õpilased vahetunnid õues. Kes sõitis rattaga, kes ajas teistega juttu või päevitas niisama. Mõnus oli, kui päike peale paistis ja tuul õrnalt juukseid sasis.

Abiturientidel oli ühiskonnaõpetuse proovieksam. Loodame, et ka neil läks kõik hästi.

Ka meie klassil polnud teistest kuigi erinev päev. Alustasime ajaloos filmi vaatamisega ning lõpetasime välitundidega kehalises kasvatuses. Nii see 13. aprill mööduski.

Maiken Mägi
11.b klass

Nädala algas sünnipäevaga

2010-04-12T10:41:00.001-07:00

Tänane päev oli veelgi ilusam kui seda oli eelimise koolinädala lõpu päev.
Päike paistis kõrgelt ja ükski õpilane ei tahtnud koolis istuda. Vahetunnid veedeti võimalikult kaua päikese käes.
Tänasel päeval oli meil ka üks sünnipäeva laps. Jaanikal oli täna 12.aprillil sünnipäev. Päeva alguses soovisime talle õnne ja nüüd saab tedagi kutsuda ametlikult täiskasvanuks. Õnne ja tervist, sulle, Jaanika.
Muusika tund tõi kõigile naeru näole. Tundi viisid läbi Henn-Hillar ja Elise. Tund toimus aulas. Seekord mängisime rohkem seltskondlikemaid mänge. Rohkem oli jooksmist ja veelgi rohkem naermist. Tundub, et kõigil on kevad pähe löönud. Väga hea oli ennast muusikalises eneseväljenduse tunnis välja elada.
Mida teised teinud on, selle kohta saad infot siit.

Gristel Aste
11. b

Töönädala viimane päev

2010-04-09T06:18:00.001-07:00

Tänane koolipäev oli väga suvine. Päike paistis kõrgel ja kõigil oli tuju hea. Kuigi koolist vaadates tundus väljas soe olevat, siis tegelikult see nii ei olnud. Lumest kooli ümber pole peaaegu midagi järgi jäänud, ka suured porilombid on ära sulanud ja koolimaja ees õuel on juba märgata rohelisi rohu tutte. Täna olid kõik õpilased ülemeelikud ja väga rahutud - kes tahakski nii ilusa ilmaga toas tooli nühkida. Mõni eriti väsinud õpilane jäi lausa tooli taha magama.
11. b klassi õpilastel oli täna eriti lühike päev. Koolis oldi 5 tundi ja siis sai minna koju. Mõni töisem läks trenni või muud huviala harrastama.

Gristel Aste
11. b

Lõbus koolipäev

2010-04-08T08:54:00.001-07:00

Tänase koolipäeva muutsid lõbusaks Eliise ja Gristel. Nemad viisid seekord läbi muusikalise eneseväljenduse tundi. Nende juhendamisel mängiti erinevaid seltskonnamänge. Kui hommikuti on kõik veel väsinud ja ei viitsi midagi teha siis need mängud olid hommikuvõimlemise eest. Need muutsid meid erksaks ning mõnus oli minna järgmistesse tundidesse, sest emotsioonid olid laes.

Alfredi sünnipäev

2010-04-08T07:53:00.001-07:00

Täna oli klassivennal Alfredil sünnipäev. Nüüd on tema ka täiskasvanute nimekirjas. Tegin temaga väikse intervjuu.

Kas tänane päev oli Sinu jaoks eriline? Mille poolest?
"Oli küll jah. Täna hommikul jõudsin ma õigeks ajaks kooli, kuid ma ei tea millest see tulla võis.
Mul polnud tänase päevaga seoses mingeid tundeid. Mul kulus kaua aega enne kui aru sain et 18 olen."

Kas täna juhtus midagi põnevat? Mis nimelt?
"Jah juhtus küll. Ma lõpetasin täna autokooli ära. Ja nüüd ootan suure uudishimuga juhilubade kättesaamist."

Kuidas Sulle meeldis see, et laulsime Sulle muusika, saksa ja vene keele tunnis?
"Sünnipäevalaulud olid mu lemmikud. Peakski siinkohal mainima, et meie klass oskab päris hästi laulda. Eriti kui tegemist on lauludega, mida lauldakse tunni ajast."

Elise Võsu
11.b klass

Päevablogi 01.04

2010-04-04T11:07:00.001-07:00

On esimene aprill ja paljud õpilased ning mõned õpetajad tegid aprilli nalju. 12.b klassil oli klassipulm. Sagimist oli palju, kuid siiski olid õpilastel naeratused näos. Pulmad lõpetas traditsiooniline pulmarong.

Kristianne Kraan
11.b klass

Päevablogi 31.03

2010-04-04T10:49:00.001-07:00

Kolmapäeval, 31. apr toimus 3. ja 4. tunni ajal aulas 11. ja 12. klassidele rakenduslike kõrgkoolide tutvustamine. Ennast tutvustavad koolid olid teinud slaidiesitluse, mõnel olid isegi väiksed filmid. Tutvustused olid väga huvitavad ja koolid jätsid ka voldikuid. Paljud läksid tutvustajatelt lisainfot küsima.

Kristianne Kraan
11.b klass

Päevablogi 30.03

2010-04-01T23:23:00.000-07:00

Viimase veerandi teisel päeval on paljud õpilased pidulikult riides, sest koolis toimub pildistamine. Sellega seoses on sagimist natukene rohkem kui tavaliselt.

Lumelinnast pole enam jälgegi, on vaid üks lumehunnik, mida pole päike suutnud sulatada. Aknast välja vaadates saab näha, et talv on möödunud ja kevad saabunud.

11.b kl valmistub klassipildi tegemiseks

Õpilased kannavad järjest lühemaid ja õhemaid riideid. Üha enam võib neidudel seljas näha seelikuid. See on märk soojadest ilmadest ja kevadest. Koolis on inimesed endiselt rõõmsad ja lõbusad.

Kooli seina ääres on päris palju jalgrattaid - enam ei ole vaja bussiga käia, kuna teed on sulanud ja ilm on hea, käiakse aina enam ratastega koolis.

Eliise Glaser
11.b klass

Päevablogi 29.03

2010-04-01T22:43:00.001-07:00

On esimene koolipäev pärast kevadist vaheaega. Alanud on viimane õppeveerand. Vaheaja jooksul on tänu päiksele hakanud ära sulama lumelinnad. Alles on vaid väiksed lumevallid ja puude all mõned üksikud lumeloigud, kuhu pole päike veel ligi pääsenud.
Õpilastel hakkab taas igapäevane õppetöö ja see kestab kuni juuni alguseni.

Kooli peal võib inimeste pilkudest näha nende puhanud pilke ja silmis rahulolu. Eriti meeldiv on jägida pilkude mängu koolis. Õpilased, kes on lõbusad ja õnnelikud, laevad oma pilkudega pahuraid inimesi ja viivad neile sellega kevade südamesse.

Eliise Glaser
11.b klass

Kuidas kirjutada ajaveebi?

2010-03-27T14:05:00.000-07:00

Ajaveebi kirjutamiseks saada e-kiri aadressil evirro.vklg@blogger.com
Teema reale kirjutada artikli pealkiri ja artikli lõppu kirjutada oma (autori) nimi. Pilt (foto) saata manusena (Attachement) e-kirjaga kaasa

10. klassi viimane veerand

2010-03-27T13:55:00.000-07:00

Tööülesanne ja näited

AJaleht ÜHESKOOS

2009-11-24T08:07:00.000-08:00

Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisajaleht ÜHESKOOS

Kodanikupäeva viktoriin "Loovad inimesed - edukas riik"

2009-11-16T05:19:00.000-08:00

23.-29. novembrini on kõik eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside õpilased ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilased oodatud osalema veebipõhises kodanikupäeva viktoriinis, mille moto on sel aastal „Loovad inimesed – edukas riik“. Viktoriinist saab osa võtta Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe www.meis.ee vahendusel.

Viktoriin koosneb 50 eestikeelsest küsimusest, mis puudutavad Eesti Vabariigi põhiseadust, põhiseaduslikke institutsioone, inim- ja kodanikeõigusi, vabadusi, kohustusi ja üritusi, mis on seotud kodanikuteadlikkusega.

Osad küsimused on varustatud linkidega seaduse tekstile või muule infoallikale, osadele küsimustele saab vastata valikvastusega. Maksimaalselt on viktoriinis võimalik koguda 70 punkti.

Viktoriini parimad vastajad selgitatakse kuues kategoorias:
* 7.-9. klasside õpilased
* gümnaasiumiastme õpilased
* kutsekoolide õpilased
** eesti ja vene õppekeelega koolide seas peetakse eraldi arvestust.
Auhinnad ootavad viktoriinist suurima osavõtuga koole. Lisaviktoriin parimatele ning võitjate autasustamine toimub nädal enne Eesti Vabariigi aastapäeva, 16. veebruaril 2010.

Viktoriin avaneb Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.meis.ee 23. novembril. Enne küsimustele vastamist tuleb osalejatel täita registreerimisvorm. Iga registreerunu saab küsimustele vastata ühe korra ning maksimaalne küsimustele vastamise aeg on 60 minutit. Oma tulemustega saavad osalejad tutvuda ajavahemikul 14.12.2009 – 28.02.2010 samuti sihtasutuse veebilehel www.meis.ee.

Kodanikupäeva viktoriin toimub sel aastal juba seitsmendat korda. Varasemate viktoriinide raames on osalenud kokku ca 20 000 last, kes on vastanud enam kui 300 küsimusele. Varasemate aastate viktoriinide materjalidega saab tutvuda siin: http://www.meis.ee/est/uhiskpadevus/kpu.
Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpilaste viktoriinile vastamise graafik

EENeti arvutijoonistusvõistlusele saadetud piltide hindamine

2009-11-15T13:35:00.000-08:00

Anna hinnang oma klassikaaslaste EENeti arvutijoonistusvõistlusele saadetud töödele. siin

Kooli sünnipäev

2009-10-18T22:13:00.000-07:00

Viktoriin kooli ajaloost

Narva pildid- ühised tegevused

2009-10-07T05:53:00.000-07:00

Olime Narva Pähklimäe Gümnaasiumis loengut ja kooli filmi vaatamas.

Ühistegevus Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilastega

2009-09-24T04:25:00.000-07:00

18. septembri hommikul saime kokku Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilastega, kes tulid meile linnaekskursiooni tegema. Nad olid ettevalmistunud rääkima meile linna vaatamisväärsustest ja tähtsamatest hoonetest.

Kõige esimesena tutvustati meile Tartu Ülikooli Narva Kolledžit. Narva kolledž keskendub ainsa Eesti kõrgema õppeasutusena Eesti vene- ja mitmekeelsete koolide õpetajate ettevalmistusele ning täidab seega regioonis riiklikult olulisi eesmärke. Sõitsime mööda ka Vene õigeusu kirikust ja nägime raudteejaama, mis on ehitatud Peetri kiriku materjalist ning mälestusmärki „Memory“, mis on püstitatud langenute auks. Kõige huvitavam oli Narva Aleksandri kiriku külastamine. See kirik on 125 aastat vana ning 25,5 meetri kõrgune. Kirik sai pommirünnakus kannatada, hiljem tehti renoveerimistöid. See on üks suuremaid kirikuid Eestis ning ainuke, kus on lift, millega saab tõusta 6. korrusele, kust avaneb ime-ilus vaade Narvale. Kirikuõpetajaks on Villu Jürjo, kes on pärit Võrust. Linnast lääne pool asuvale lahinguväljale, kus Karl XII 1700.aasta kuulsas lahingus lõi tsaar Peetri armeed, püstitati 18.oktoobril 1936 rootslaste võidu mälestuseks monument „Narva lõvi“. Õpilased uudistasid huviga monumenti ja paljud tegid ka pilte. Pikema peatuse tegime Hermanni linnuses, mis on Narva linna sümboliks. See on ehitatud taanlaste poolt. Liivi sõja alguses sai torn endale nimeks Pikk Hermann, see oli üks võimsamaid linnusetorne Baltimaades. Linnuse juures asub Narva jõgi, ajalooliselt on jõge nimetatud ka Narova jõeks. Jõe pikkuseks on mõõdetud 75 kilomeetrit. Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit.

Järgmisena tutvustati meile Rugodivi kultuurimaja. Narva Kultuurimaja Rugodiv on kohaliku omavalitsuse asutus, mis pakub kultuurialaseid teenuseid, huvitegevuse harrastamiseks, aktiivseks puhkuseks ja isiksuse arenguks vastavalt soovidele ja eeldustele. Kultuurimajal on 17 isetegevusringi, peamiselt tegeldakse tantsuringidega. Peatuse tegime ka Pimeaias. Pärast Narva kindluse demilitariseerimist 1864. aastal anti bastionid üle linnale, kes omakorda rajas bastionitele Victoria ja Pax Pimeaia pargi. Park jaguneb kaheks mõtteliseks osaks, bastionil Pax asub nn Väike Pimeaed ja Victoria bastionil lihtsalt Pimeaed. Park sai oma kummalise nime sealsamas kõrval asunud Pimevärava järgi, mis viis linnast sadamasse. Kuna väravaehitis oli suur ja seda läbiv väravakäik tegi kaare, siis polnud ühel pool väravat seistes võimalik otse läbi värava vaadata – sellest ka nimetus Pimevärav.
Bastionilt alla jõe äärde viib teerada, mis omal ajal laskus Narva jõesadamasse, kust väljusid aurulaevad Narva-Jõesuusse. Pimeaed on narvalaste üks lemmik puhkepaiku.

Kõige viimasena räägiti Narva kunstigaleriist.

Oli tore hommikupoolik ja kindlasti saime me juurde palju uusi ja huvitavaid teadmisi.

Narva Linnavalitsus

2009-09-23T13:53:00.001-07:00

Narva Linnavalitsus

Narvas toimunud õppeprogramm, mis oli 17-18 septembril. Meile kõigile anti ülesandeks, kas teha fotoseeria kohtadest, kus me käisime või kirjutada selle teemaline artikkel. Mina otsustain kirjutada oma õppekäigust artikli linnavalitsusest. Kohale jõudes öeldi meile, et saame kohtuda Narva linnapeaga, kelle nimeks on Tarmo Tammiste, kuid hiljem selgus hoopis, et kohtume Narva sekretäriga, kelle nimeks on Ants Liimets. Tunni aja jooksul rääkis ta meile Narva linnast ja selle ajaloost ning võrdles seda linna samuti Võruga. Esimesena näidati meile Võru linna aerofotosid, kus pole näha Venemaad, kuid kui vaatada Narva aerofotosid on seal näha meie naaberriiki. Narvas on olemas nii jõgi, kui ka meri. Narva meri on tegelikult nimega Narva veehoidla,kuid Võrus ei ole merd vaid on järv. Narva jõg on Eesti ja Venemaa vaheliseks piirjooneks. Narvas on olemas nii vana linn, kui ka noor linn. Vana linn on ta sellepärast, et on saanud linnaõigused 1345 aastal, 439 aastat varem, kui seda sai Võru. Nimelt sai Võru linnaõigused 1784 aastal. Narvale andis linnaõigused üle Taani kuningas Volderman IV. Narvas on hulgaliselt suuri maju nagu on paljudes Eesti teistes linnades. Narva vapil on kaks kala ja kaks mõõka. Nõukogude ajal oli Narvas üks suur AS, kui praegu on neid 88. Sõja ajal purustati narva linna peaaegu täielikult. Narva-Jõesuu on Narva üks linna osadest, kuid ta ei kuulu Narva koosseisu kuna on eraldi seisev linn. Narva-Jõesuus on elanikke on umbes 3000, sellest eestlasi on 33% ,kuid Narvas on eestlasi ainult 3%. Meie käest küsiti, kas ka Võrus on vene kodanikke, sellele jäime me vastuse võlgu. Samas saime teada, et Narvas on iga kolmas vastutulev inimene vene kodanik. Nõukogude ajal oli see väga salajane linn, kuna selle kaudu liikus üks kolmandik Venemaa aatomipommi uraanist. Linn oli piiratud tõkkepuudega, kui inimesed tulid pidid nad dokumente näitama, ilma selleta sisse ei lastud. Esimene katselabor 47 aastalt 1947 hakkas tööle Narvas. Eesti keelde tõlgituna oli katselabori nimeks ’’Värviline vabrik’’ ning see salajane tehas ehitati Sillamäele. Sillamäel on sama palju inimesi kui Võruski, nimelt 14 000. Narva hüdroelektrijaam, kus on kolm suurt generaatorit ja vahetuses vaid neli töötajat, kes selle eest hoolitsevad ja muud vajalikud tööd ära teevad. Hüroelektrijaam on ehitatud 1950-1957.a. ning see kuulub Venemaale. Narvas on suured tuhamäed, mis on tekkinud soojuselektrijaama korstendest, kuna sealt tuli varem väga palju suitsu. Räägiti, et kui akent lahti hoiti võis hiljem näpuga kapi pealt tõmmata ning näpule jäi tuha jälg, kuid nüüd on asi paremaks muutunud. Narvas ei ole olemas sellist asja nagu koolide kinni panemine. Ühesõnaga ei ole seal probleeme kooli ega lasteaiaga. Narvas on kokku 13 kooli. Linnas on kahjuks ainult üks eesti keelt rääkiv kool ja lasteaed. Narvas on palju soomlasi, ukrainlasi mõned hiinlased ja palju teisigi rahvuseid. Tatarlasi elab seal 180 inimest ning nendel on oma emakeel, mida nad räägivad. Narvas on 14 juunil leinapäev, kui sellel samal päeval on tatarlastel pidu päev. Nad austavad Narva kodanikke ja oma pidu päeva peavad nad kuskil hoones ning väljas nad ei liigu. Narva Linnavolikogus on 31 liiget ja need liikmed valitakse neljaks aastaks. Narva Linnavalitsus, kus on neli liiget, mille kinnitab volikogu, milleks on üks linnapea ja kolm abilinnapead. Narvas on üks väga tähtis kindlus, ning selleks on Hermani linnus, millel on maad vähe, kuid kindluse torn on päris kõrge. Teisel pool Narva kindlust on Ivangorodi linnus, mis asub Venemaal ning see on suur ja lai. Meile näidati ühte fotot Hermani linnusest, mida iga üks teha ei saa, kuna see on tehtud Sõpruse silla peale aga selle silla pealt ei lubata linnusest fotosid teha. Sekretär küsis piirivalvurilt ,kas ta tohib pildistada ja talle anti selleks luba. Muidugi pidi ta ainult Eesti poole pildistama mitte Venemaa poole. Vana Narva sümboliteks on Raekoda, mitu vanalinna hõngu säilitanud kesklinnamaja, kuulsate Narva bastionide vöö, Aleksandri kirik, Õigeusu Ülestõusmise kirik ja linna "visiitkaardina" Narva kindlus. Narvas oli Peetri kirik, kuid sellest ei ole enam midagi järele jäänud. Peetri kiriku kividest on ehitatud Narva raudteejaam. Samuti oli ka Aleksandri kirik, kuid selle purustasid sakslased. Narvas on Mihkli kirik ja Garnisoni kalmistu 1998 aastast. Kokkuvõttes oli seda kõike väga tore kuulata, ning sai teada huvitavaid asju mida varem ei teadnud. Heleri Suurmaa 10b

Projekt "Meie Eesti"

2009-09-20T05:41:00.000-07:00

17.-18. sept külastasid Võru Kesklinna Gümnaasiumi 10.b ja 11.b klassi õpilased Narva Pähklimäe Gümnaasiumi. Põhjalikult tehti tutvust Narva linnaga: käidi linnaekskursioonil - giidideks Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilased, külastati linnavalitsust, tutvuti põhjalikult Narva Kutseõppekeskuse ja Narva muuseumiga. Pildil: 10.b ja 11.b kl klassi õpilased koos õpetajatega Narva Aleksandri kiriku ees.
Narva Pähklimäe Gümnaasiumi kodulehel meie külaskäigust

Projekt ÜHESKOOS

2009-06-19T02:30:00.000-07:00

Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursil „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid” läbisid nii Võru Kesklinna Gümnaasiumi kui ka Narva Pähklimäe Gümnaasiumi projektitaotlused konkursi ja neile eraldati rahaline toetus. Selle projekti raames toimus 3.-5. juunil 2009 Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisekskursioon Hiiumaale.
Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursil „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid” läbisid nii Võru Kesklinna Gümnaasiumi kui ka Narva Pähklimäe Gümnaasiumi projektitaotlused konkursi ja neile eraldati rahaline toetus. Ühisprojekti eesmärgiks on laiendada teadmisi Eesti ühiskonnast ja selle toimimisest, avalik-õiguslikest institutsioonidest, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kodanikualgatust, suurendada kontakte ja suhtlust erineva emakeelega õpilaste vahel, arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis, kasvatada empaatiat ja tolerantsust Eestis elavate vähemusrahvuste vastu ja jätkata koostööd Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi vahel, kujundada kodanikutunnet ja suurendada sallivust etniliste ja kultuurilierinevuste suhtes, kujundada õpilastest head ja hoolivad Eesti kodanikud ja aidata kaasa, et muukeelne õpilane ei tunneks end võõrana Eesti ühiskonnas.
Selle projekti raames toimus 3.-5. juunil 2009 Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisekskursioon Hiiumaale.
Projektikaaslased kohtusid Tartus, kus tutvuti Eesti Vabariigi Riigikohtu tööga, tehti ringkäik Riigikohtu hoones ja vaadati videofilmi õiguse ja õigluse teemal. Lõunastati koos kohvikus Neljas Aste. Õhtuks jõuti Hiiumaale. Ööbimiskoht Emmaste Põhikool asub renoveeritud mõisahoones. Koolis õpib umbes 100 õpilast. Kool sai hiljuti täismõõtmelise võimla, milles ööbitigi. Vihmased õhtud veedeti võrk- ja korvpalli mängides.
Neljapäev oli pühendatud kahe kooli õpilaste ühistegevusele Hiiumaa Muuseumi erinevates filiaalides. Poisid sõitsid muuseumi direktori Urmas Selirannaga Tahkunasse militaarajalooga tutvuma, korrastasid militaarrajatisi ning muuseumi erinevaid ruume ja puhastasid eksponaate. Tütarlapsed sõitsid Kärdlasse muuseumi Pikka majja, kus toimus tegevus erinevates töögruppides: akende pesemine, rahvariiete korrastamine, vanade õpikute puhastamine ja restaureerimine, tutvumine museaalide säilitamistingimustega, Narva kalevivabriku ajalugu kajastava ekspositsiooniga ja vanade fotodega. Töörühmades tegutsesid koos nii Narva kui Võru õpilased. Tegevused gruppides vahetusid. Õpilased nägid ilusaid rahvarõivaid. Eriti vahva oli pähe proovida kaunistustega pruuditanu. Õhtupoolikul olid huvitavad loengud koos slaidide vaatamisega Hiiumaa kohta: militaarmuuseumis tutvuti põhjalikult muuseumi ekspositsiooniga ning kuulati loengut militaarajaloost ja Pikas majas kohtusid tüdrukud hiiu pitsi valmistajaga, kes tutvustas hiiu pitsi ajalugu, näitas praktiliselt hiiu pitsi tegemist ja selle kasutamisvõimalusi tänapäeval.
Reedel jätkus eesti ja vene noorte koostegutsemine. Toimusid huvitavad ekskursioonid mööda Hiiumaad. Esmakordselt Hiiumaad külastanutele oli huvitav teada saada, et juba 1228. a mainiti seda saart kirjalikes allikates Dageida nime all. Ta on olnud Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopi, Rootsi (1563-1710), Vene (1710-1917), Saksa (1917-1918) riigi võimu all. Hiiumaa territoorium on umbes 10 000 km2. Saart katavad metsad, puisniidud ja sood. Kärdlas tegutses kuulus kalevivabrik (asutas mõisnik Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg), mis hiljem allus Narva Kreenholmi Manufaktuurile. Kalevivabrik põles II maailmasõja ajal maha. Saare ainuke linn Kärdla sai linnaõigused alles 1938. a. Praegu on saarel vaid väikeettevõtted. Enam tööd on leidnud saare elanikud ettevõtetes, kus valmistatakse plastmassist karpe, kilekotte jne. Hiiumaal on helilooja Rudolf Tobiase majamuuseum. Saarel on elanud kirjanikud Aino Kallas ja Oskar Kallas. Siin on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud, näiteks Jaan Kross ja Ellen Niit.Tore oli tutvuda naabersaare – Kassariga. Õpilased said ronida vaatlustorni, külastada Kassari muuseumi jne. Väga huvitav oli jälgida tööd praegu tegutsevas Euroopa ühe vanima sisustusega villavabrikus. Kuna saarel kasvatatakse palju lambaid, siis on hea, kui kohapeal saab oma lammaste villast valmistada kvaliteetset lõnga. Lõngast valmistavad Hiiumaa naised ilusaid ja sooje kampsuneid, sokke, kindaid jne. See on üks võimalus elatist teenida.Pärast lõunasööki Kassaris Vetsi Tallis algas sõit Heltermaa sadamasse. Mandril Haapsalus läks kodutee lahku – ja kuigi Narva on Haapsalust 315 km ja Võrru 310 km, on Narva ja Võru vahel oma 250 km.

Tore ja õpetlik ekskursioon oli!

Sügist jäävad ootama veel mitmed projektis kavandatud tegevused: kodanikupäeva tähistamine, näitus ekskursioonil tehtud fotodest, erineva koduse keelega õpilaste koostöös loodud koolilehe esitlus, mis kajastab Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühisekskursiooni Hiiumaale.

Õpetajad Margarita Kurrik NPG, Tiiu Ojala ja Evi Tarro VKLG

Loodusnädal 2009 Õuesõppe traditsioone jätkates

2009-05-17T09:32:00.000-07:00

18.-22.05.2009 toimub Võru Kesklinna Gümnaasiumis loodusainete nädal Keskkonnainvesteeringute Keskuse materiaalsel toel. Nädala kava Kõik fotod ja kirjutised saata e-mailile evitarro@gmail.com

Fotoessee kodulinnast

2009-05-03T07:25:00.000-07:00

Üks hilinenud fotoessee. Autorid Eveli ja Maris 11.a kl

Animafilm

2009-03-22T22:39:00.000-07:00

Projekt, milles me otsustasime oma animafilmiga osaleda kandis nime Minu Eesti. Film oli pühendatud ennekõike väiksele, kuid meie rühmale väga olulisele osakesele Eestist-Võrumaale. Minu osalus oli see, et panin kokku filmi erinevatest filmikatkenditest, mille minu klassikaaslased olid meisterdanud ehk olin filmi monteerija. Katkendid olid teemadel kesklinn, vaatamisväärsused ja loodus. Kokku oli neid umbes 10, seal hulgas ka minu enda tehtud, mis tutvustas Munamäe torni. Kokkuvõtvaks pealkirjaks sellele teosele oli „Minu kodukoht“. Filmi esitleti kodanikupäeval. Pärast seda kogemust hindan nüüd rohkem animafilmide autoreid, sest sain teada, kui keerukas ning kannatlikkust nõudev see pealtnäha lapsik töö tegelikult on. Samuti väärtustan rohkem oma kodukohta Võrumaad, sest meie rahva väiksed kodulinnad moodustavad üheskoos Eesti.

Fotomälestused teemal „Minu kodulinn Võru”

2009-03-11T05:19:00.000-07:00

Peale konkursi väljakuulutamist teadsin kohe, mida ma pildistada tahan. Mul oli juba aastaid tagasi plaanis proovida enda mälestusi pildistada, kuid siis puudus mul motivatsioon ning polnud ka sobivaid mälestustega seonduvaid kohti. See fotokonkurss andis suurepärase võimaluse ja motivatsiooni proovida teostada seda kunagist ideed. Tegin enda jaoks asja natukene raskemaks. Alguses läksin pildistama ilma kaamerata. Jalutasin lihtsalt linna igapidi läbi ja mõtlesin, millised on need parimad mälestused, mis mingi kohaga meenuvad. Leidsin 10 kohta ning järgmine õhtu püüdsingi need pildile saada. Kõik konkursile esitatud pildid aga sama kuupäevaga pole. Seda sellepärast, et leidsin varasematest aastatest mõne peaaegu identse pildi, mis oli tänu headele valgustingimustele paremini õnnestunud, mistõttu kasutasin neid. Kuid valdav osa on siiski samast päevast. Ka piltide pealkirjad on seotud nende mälestustega, mida pildistada püüdsin.

Teadsin, et püüda enda mälestusi pildile saada ja nendega võistelda on tegelikult suur risk. Teistes ei pruugi antud pildid mingit huvi äratada, kuna selle kohaga ei pruugi neil endil mingit mälestusi olla. Seetõttu otsustasingi mängida natukene tehnilise külje pealt. Kõik pildid on pildistatud põlve kõrguselt, et näidata Võru linna natukese teise nurga alt. Mõned pildid sai huvitavamaks tehtud „aja peatamisega” ehk pika säriga ning mõned natukene müstilisema valgusega.

Fotoesseed

2009-02-01T23:23:00.000-08:00

Fotoesseed vormistame väikese fotoraamatuna www.mixbook.com

Fotovõistlus: Minu kodulinn Võru

2009-01-26T05:55:00.000-08:00

Projekti „Meie ühine Eesti” raames toimub gümnaasiumi õpilastele fotovõistlus „Minu kodulinn Võru”. Võistlusele tuleb esitada 10 fotost koosnev fotoessee – jutustus fotodes oma kodulinnast. Pilte saab esitada png, jpeg, gif, tiff ja bmp formaadis. Esitatava pildi lühem külg peab olema vähemalt 1200 punkti. Igale fotole lisada allkiri või sobiv mõte / kirjanduslik lause. Fotoseeria ja tekstid esitada veebruari esimese nädala arvutiõpetuse tunnis. Võru Vene Gümnaasiumi fotosid ootame hiljemalt 10. veebr 2009. Parimatest fotoesseedest koostatakse vabariigi aastapäevaks näitus kooli loengusaalis.

Mõisted: essee: lühem üldarusaadav teadusliku või kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses

Fotoessee: kindlal teemal kunstipärases vormis ja vaimukas jutustus fotodes

Meie ühine Eesti

2008-12-20T09:09:00.000-08:00

Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Võru Vene Gümnaasiumi noored osalevad kodanikuteadlikkust ja sallivust propageerivas projektis "Meie ühine Eesti". Projekti juhivad VKLG ajalooõpetaja Tiiu Ojala ja arvutiõpetaja Evi Tarro. Kavas on mitmeid üritusi, mõned juba olnud, suurem osa on ees. Valminud on Võrumaad tutvustavad animafilmid. 25. novembril oli kõnevõistlus "Härra president, mul on Teile küsimus". Osalejaid oli oodata kõigist gümnaasiumiklassidest, kuid ilmaolude tõttu ei jõudnud kõik kohale. Võitjaks kuulutati Janne Vellak 12.b klassist, kes valutas südant emakeele pärast. Kodanikupäeval kohtusid 12.a ja 12.b klassi õpilased Võru linnapeaga.
2. detsembril sai teoks VKLG 11.b klassi ja VVG 9. ja 12. kl õpilaste ekskursioon Tallinnasse, et tutvuda EV Riigikogu, valitsuse ja välisministeeriumi töödega. Pilte tegi sel päeval VVG õpetaja Andrei Javnašan.

Päeva alustasime Toompeal, kus saime jälgida Riigikogu istungit ja teha ringkäigu ajaloolistes ruumides. Seejärel tegime aega parajaks Toompeal jalutades, käisime Toomkirikus ja imetlesime vaadet all-linnale.

Seejärel võeti meid Stenbocki majas vastu ning saime ülevaate EV Valitsuse töödest-tegemistest. Meie teejuht jagas selgitusi ja rolle – õpilased said ministrite toolidel istuda ja end valitsuse liikmetena tunda.

Välisministeeriumis nägime näitust, mis tutvustas EV ja ühtlasi välisministeeriumi 90 tööaastat. See on olnud 1918.a välja kuulutatud Eesti Vabariigi järjepidevaim ministeerium, sest ka Nõukogude Liitu kuuludes olid välismaale elama jäänud Eesti diplomaadid muu maailma jaoks Eesti Vabariigi esindajad.
Projekti raames on juba õpilased kirjutanud k kirjandeid. Kirjandivõistlus "Eesti – meie ühine kodu" käsitleb tänapäeva Eesti riigile iseloomulikku olukorda, kus tuleb arvestada paljude rahvustega, kes peavad Eestit oma koduks. Kõrvuti elades tuleb õppida mõistmist, üksteisega arvestamist ja sallivust, meil on üks Eesti ja see on meie kõigi Eesti. Olenemata rahvusest on kõigil Eesti kodanikel riigi tuleviku kujundamisel oma sõna sekka öelda. Paremad tööd avaldatakse kooli almanahhis.
Kodanikuteadlikkuse teemal vastatakse küsitlusele, mille paneb kokku ja Internetti õpetaja Evi Tarro.
Veebruaris on traditsiooniks saanud ajalookonverents, kus 11.b klassi õpilased tutvustavad oma uurimistöid.
Plaanis on ka etendus. VKLG ja Võru Vene Gümnaasiumi teatriprojekt "Üheskoos" vaatleb erinevast rahvusest noorte kokkupuuteid ja probleeme. Esitamisküpseks peab see saama märtsis.
Projektis osalevaid õpilasi ootab veel üks ekskursioon Tallinna, kuid siis ajaloo ja kultuuri seisukohast olulistesse paikadesse - muuseumidesse.

Kodanikupäev 26. novembril 2008 EESTI VABARIIK LÄBI ÜHEKSAKÜMNE AASTA

2008-11-18T01:40:00.000-08:00

Tänavu, 26. novembril tähistame Kodanikupäeva. Sellest on saanud kena traditsioon, mis on väärt jätkamist. Järjekorras juba üheteistkümnenda kodanikupäeva motoks on: „EESTI VABARIIK LÄBI ÜHEKSAKÜMNE AASTA“.

Riik algab inimesest. Loov ja aktiivne kodanik on igale riigile tähtis. Väikesele riigile on tähtis, et iga tema kodanik tunneks ennast siin hästi, hoiaks Eestit ja sooviks tema heaks midagi korda saata.

Tänavu tähistab Eesti Vabariik oma üheksakümnendat juubelit. Selle ajaloolise sündmuse juhtmõtteks on „Ühiselt ehitatud riik“. Kõik me oleme andnud oma ühise panuse Eesti iseseisvuse taastamisel ja ülesehitamisel. Tunnustust vääriv panus on meie pealtnäha igapäevane töö. Me kasvatame lapsi, hoolime oma perest, õpime ning käime tööl. Me toetame sõpru ning aitame abivajajat, küsitamata, mida me selle eest vastu saame. Kõikide nende tegude kaudu seome end oma inimeste ja oma riigiga nõnda, et saame täna koos öelda - „Meil on oma ühiselt ehitatud riik“.

Kodanikupäeva tähistamiseks korraldatakse üritusi kodanikunädalal, mis sel aastal kestab 19.-26. novembrini.

2008. a kodanikupäeva tähistamiseks toimuvad meie koolis järgmised üritused:

kirjandivõistlus "Eesti - meie ühine kodu"
25. nov kell 14.00 kõnevõistlus "Härra president - mul on Teile küsimus"
26. novembril toimub 12.a ja 12.b klassi õpilaste kohtumine Võru linnapea pr Kersti Kõosaarega teemal "Võru täna ja homme"

Kodanikupäevale pühendatud materjalid on Kodanikupäeva kodulehel aadressil www.kodanik.ee

Head kodanikujulgust ja aktiivsust osalemisel!

Koolinoorte 3. animafilmide konkurss "90"

2008-10-12T12:21:00.000-07:00

Meie kooli õpilased saatsid koolinoorte 3. animafilmide konkursile järgmised animafilmid:

Eestimaa ilu

Jääkarude missioon lõunapoolusele

Meie memm

Kehalise kasvatuse tund

Tere, kevad!

2008-04-22T00:16:00.000-07:00

3.a ja 3.b klassi õpilased jälgivad tähelepanelikult kevadist loodust. Fotodele jäädvustavad 2008. a kevade saabumist Evelin ja Kirke 3.b klassist. Vaata ka Tere, kevad! kodulehte! Evelini fotodega tutvumiseks klõpsa fotol

Fotovõistluse "Minu kodu Eestimaa" tulemused

2007-11-25T05:34:00.001-08:00

Žürii (Kaare Martinfeld, Tiiu Ojala, Tiina Suumann, Inna Liiva, Aigi Kraak, Külli Kärson) lemmikuks osutus Triin Jäädmaa (9.b kl)
"Eestlane töötab kogu oma elu"

Õpilased hääletasid Interneti teel ning valisid oma lemmikuks Deivid Sarapuu (10.b kl)
"Lootuse peegelpilt"

Internetis oli oma arvamust võimalik avaldada ka õpetajatel. Õpetajate lemmiku valimisel osalesid nii VKLG kui Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpetajad. Õpetajate lemmikfoto on
"Hoiame kokku, meid on vähe"

ERIPREEMIAD

Parima pealkirja eest saab eripreemia Mariliis Kivimäe 9.a kl
"Vihmapiisad piiritletud vabaduses"

Kunstiliselt headeks fotodeks tunnistati Siim Libba (12.b kl)
"Looduses on hea"
ja Keiu Kasch (10.b kl)
"Puhka jalga Eestimaal"

Kirjanduslik preemia Deivid Sarapuule (10.b kl)
"Kõrbjärve peremees"

Hetke tabase preemia saab Christjan Kaasik (12.a kl)
"Puruks visatud pudel"

Kooli eripreemia saab Madis Mark
"Langetan pea"

Kooli raamatukogu autasustab Raido Rüübergi (10.a kl)
"Hiiretips"

Suur tänu õpilastele, kelle fotod valiti kingituseks sõpruskoolile Narva Pähklimäe Gümnaasiumile! Need olid:
Berta Mürk (9.b kl)

"Kõrgemal kui kuuseladvad Munamäe peal üleval meie lipp on lehvimas"

Eduard Mubarakšin (12.a kl)
"Rahvuslille võlud"

ning Deivid Sarapuu "Lootuse peegelpilt" (vt õpilaste lemmik)

Olete oodatud fotonäitusele kooli loengusaalis, kus näete ka võistlustöid
"Obinitsa järve unenägu" autor Maarja Uibokand (12.b kl)
"Maailma äärel" autor Maaja Hõrn (12.b kl)
"Eestimaa kallastel" autor Greta Kondimäe" (11.a kl)
"Õhtused emotsioonid" autor Mariliis Kivimäe (9.a kl)
"Pimeduse ja Valguse võitlus" autor Heikki Eskla (9.a kl)
"Pesa" autor Priit Värnik (11.a kl)
"Armunud kivid" Mihkel Kahar (10.a kl)

Suur tänu kõikidele fotograafidele ja toredaid hetki jäädvustamiseks edaspidi!
Aitäh ka kõikidele erinevates žüriides osalejatele ja võistlustööde hindajatele!

Kodanikupäeva tähistamine Võru Kesklinna Gümnaasiumis

2007-11-22T07:32:00.000-08:00

Kodanikupäeva tähistamine Võru Kesklinna Gümnaasiumis ja projekti

„ Eesti Vabariigi kodanik – aktiivne, informeeritud ja vastutusvõimeline” lõpetamine

26. november 2007

Kell 13.00 kooli aulas

Hümn

Projektist „ Eesti Vabariigi kodanik - aktiivne, informeeritud ja vastutusvõimeline” – Tiiu Ojala, Evi Tarro, Ene Jakobson
Kodanikupäeva kõne
VKLG-s ja NPG-s läbiviidud arvamusküsitluse tutvustus - Rina Peibonen, Janar Hakk
Külaskäigust Eesti Vabariigi Riigikokku ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumi
Heategu Võru linna heaks. 11.a klass. CD üleandmine Võru linnapeale. Parimate autasustamine.
Esseevõistluse kokkuvõte ja autasustamine
Kõnevõistluse kokkuvõte ja autasustamine
Fotovõistluse kokkuvõte ja autasustamine
Kõigile projektis osalenutele VKLG kodanikupäeva pastakate üleandmine (klasside kaupa).
Külaliste tervitused
VKLG direktori pr. K. Martinfeldi kokkuvõte projektist
Direktori vastuvõtt kõigile projektis osalenutele VKLG õpilastele ja õpetajatele

Projekti pidulik lõpetamine Narva Pähklimäe Gümnaasiumis

2007-11-20T10:50:00.000-08:00

Reedel, 23. nov 2007 kohtume Narva Pähklimäe Gümnaasiumis, et koos teha kokkuvõtteid ühisest projektist. Kava leiate
http://www.pahklimae.edu.ee/news/projekt20071119_est.htm

Kirjandivõistluse tulemused

2007-11-08T01:56:00.000-08:00

Kodanikupäeva-teemalise projekti kirjandivõistluse tulemused on selgunud. Žürii (Kaare Martinfeld, Tiiu Ojala, Luule Puusepp) on oma töö teinud. Vanuseklasside parimad on järgmised.
9. klasside arvestuses: I GERT KENDER 9.a; II HEIKKI ESKLA 9.a; III MERLIN VISS 9.b.
10. - 11. klassid: I MARTIN KULBERG 10.b; II ALIS KARRO 11.b; KATRIN TINTSO 11.b.
12. klassid: I MAARJA HÕRN 12.b; II KRISTIINA VAIKMETS 12.a; MARKO VENE 12.a.
Ka kõik ülejäänud osalejad olid tublid ja igaühe tööst võis leida huvitavaid mõtteid. Parimaid autasustatakse kodanikupäeval. Aitäh nii kirjutajatele kui züriile!

Võistlusfotosid hindama!

2007-11-07T01:04:00.000-08:00

Võistlusfotod ootavad hindajaid! Soovitav on vaadata kõigepealt fotosid originaalsuuruses. Piltide juurde jõudmiseks kliki pildil!
Hindamine e-formularis Lisatud ainult väikesed pildid.
Aita leida õpilaste lemmikfoto!

EV Riigikogus

2007-10-27T11:50:00.001-07:00

Meie kodanikupäeva projekti väljasõit Tallinna algas ekskursiooniga Eesti Vabariigi Riigikogus. Pääsemaks hoonesse pidime läbima üsna põhjaliku kontrolli, kuna tegemist on ju ikkagi väga tähtsa riigi esindusorganiga. Kui me kõik olime kontrolli läbinud, ootas meid ees juba giid, kellega koos suundusime pressiruumi. Istudes kohtadel, kus tavaliselt teevad oma tööd erinevad ajakirjanikud ja diplomaadid, saime väga hea ülevaate üleüldisest Riigikogu tegevusest ning hoonest ise. Giidi jutt oli väga konkreetne ning ta ei unustanud oma jutu vahel ka huvitavaud küsimusi kuulajatele esitada. Näiteks saime teada, et meie Riigikogu hoone on maailmas ainulaadne, kuna see on ehitatud ekspressionistlikus stiilis. Seetõttu on hoone kujunduses kasutatud väga palju erinevaid kolmnurkseid kujundeid ning ka kasutatud värvid on üsna intrigeerivad.
Kui üldfaktid hoone enda kohta olid omandatud suundusime Riigikogu fuajeesse, kus saime teada, kes ja kuna tegelikult kasutavad Riigikogu peaust ning giid rääkis lühidalt ka erinevatest näitustest, mis Riigikogu fuajees periooditi aset leiavad. Peale seda peatusime ka Riigikogu valges saalis, mis palju aastaid tagasi omas väga suurt rolli ning kus on Eesti valitsuski tööd teinud.
Peale ringkäiku hoones oligi käes aeg kohtuda riigikogulaste endiga, kellele olime küsimused Võrust kaasa võtnud. Esindatud oli Riigikogus olevatest kuuest parteist viis. Kahjuks ei olnud meiega kohtuma saanud tulla Isamaa ja Res Publica liit. Rahvaliitu esindas Ester Tuiksoo, Reformierakonda Urmas Klaas, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda Kalvi Kõva, Keskerakonda Toivo Tootsen ning Eestimaa rohelisi Toomas Trapido. Kuigi nii mõnigi asjaosaline oli nii palju küsimusi nähes üsna üllatunud näoga, suutsid kõik riigikogulased esitatud küsimustele vastused leida. Siiski tuleb tõdeda, et mõne riigikogulase puhul esines ka eelmise vastaja kasutatud mõtteid.
Meie diskussioon kestis kokku poolteist tundi ning selle vältel ei saanud kohe kindlasti igavust tunda, sest oli huvitav jälgida, kuidas erinevate ideoloogiatega riigikogulased vahel nii erineva arvamusega mõnes valdkonnas on. Rõõm kohtumise üle oli kindlasti mõlemapoolne. Õpilased olid õnnelikud, et neil avanes võimalus üldse riigikogulastega kohtuda ning samuti oli riigikogulastel rõõm, et nende tegevuste vastu huvi tuntakse.
Ekskursioon Riigikogus kujunes igati huvitavaks ning harivaks. Paraku ei lõppenud päev veel viimasega. Peale lõunat Riigikogu kohvikus suundusime juba Välisministeeriumisse, kus ootasid meid juba uued huvitavad tarkuseterad ning faktid.
Kliki pildil, et näha ka teisi pilte ekskursioonist Tallinna!
Ekskursioonist riigikokku kirjutas Anu Kikas 12.a kl

Tutvumine välisministeeriumi tööga

2007-10-26T12:42:00.000-07:00

25. oktoobril käisime abiturientidega tutvumas EV Riigikogu ja Välisministeeriumiga. Meile korraldati ka väike ekskursioon riigikogus. Pärast seda vastasid viis riigikogu saadikut meie küsimustele ja saime teada nende seisukohti poliitika kohta. Kell üks suundusime riigikogu kohvikusse lõunasöögile. Peale söömist läksime välisministeeriumi. Kuna Tallinna liiklus on vägagi kaootiline, siis otsustasime väikese jalutuskäigu kasuks.
Läksime siis välisministeeriumi poole. Kui poleks vastavat silti olnud, oleksin mina isiklikult seda pidanud mõneks hotelliks, ühtedest paljudest Tallinnas. Endisest NLKP hoonest on saanud tänapäeva Eestis välisministeerium. Kui NSV liidu ajal seisis uhkelt hoone ees Lenini kuju, siis nüüd ilutseb seal lillepeenar.
Kõigepealt panime üleriided garderoobi. Siis suundusime auditooriumisse, kus tehti meile lühiülevaade ministeeriumi ajaloost, selle ülesehitusest ning funktsioonidest. Selgitati mõistet "diplomaatia". Sain teada, et välisministeeriumi töötajate struktuur on nagu sõjaväes. Kõik käib aste astmelt, teatud vahedega, ka astmete pikkus on paika pandud. Heameelega võetakse tööle noori inimesi, tavaliselt töötavad nad seal siis kuni pensionini.
Välisministeerium on Eesti suurim ministeerium. Seal töötab üle 600 inimese, nimekirjas on ka kõik välisriikides töötavad ja elavad EV esindajad. Töötajate keskmine vanus on 33 aastat.
Nii nagu riigikogus on ka ministeeriumites range turvakontroll. Seda eriti välisministeeriumis. Kuigi tuleb mainida, et kui riigikogus taheti passi või ID kaarti ka näha, siis välisministeeriumis seda enam uuesti ei küsitud. Sest enne oli õpetaja Ojala juba vastavaid asutusi varustanud meie andmetega.
Terve ministeerium on jagatud eraldi tsoonideks, mis on eristatavad värvide alusel. Kõikidesse teist värvi tsoonidesse lastakse peale punase, see on eriti range järelvalve all. Kõik uksed ja liftid on range turvakontrolli all ja sama süsteem nagu Eestis on ka teistes Euroopa riikides. Näiteks kui uksi liiga kaua lahti hoida, siis hakkab häire tööle, mis sellest märku annab. Meilgi juhtus seda paar korda, ime et turvatöötajaid endale kaela ei saanud.
Meile seletati, kuidas saada abi, kui välisriigis hätta oled jäänud, näiteks oled röövi ohvriks sattunud. Sest paljud inimesed ei tea, et ka välismaal hädaliste aitamine on üks ministeeriumi paljudest ülesannetest. Näidati maailmakaardil, kus asuvad erinevad suursaatkonnad. Räägiti tulevikuplaanidest, kuhu välisministeerium edasi plaanib areneda. Kõige lõpuks puudutati natukene ka Eesti ja Venemaa suhteid. Kuid siiski väga põgusalt kuna see kuulub teemade valdkonda, millest võiks rääkida tunde.
Lõpetanud ettekande kuulamise, suundusime arhiividesse. Need on värskelt remonditud ruumides ja kolmel tasandil. Umbes üks kolmandik kogu arhiivi pinnast on täidetud erinevate dokumentidega. Arhiivides leiduvat kasutavad ministeeriumi töötajad ja teised poliitikud aktiivselt. Materjale on võimalik kasutada ka eraisikutel, näiteks tudengitel, kuid siis tuleb enne vastav avaldus teha.
Muidugi tutvustati meile kui kaheteistkümnendikele ka võimalusi, kuidas saada välisministeeriumi tööle. Kaks kõige põhilisemat asja, mida nõutakse, on kõrgharidus ja võõrkeelte oskus. Vähemalt kaks võõrkeelt, nii kõnes kui kirjas. Üks neist peab kindlasti olemas inglise või prantsuse keel. Minu arust muudab seal töötamise eriti huvitavaks see, et on võimlus käia erinevates riikides komandeeringutes ning erinevate inimestega suhelda. Suhtlemisest lähtub ka kolmas tingimus. Mis on ka oluline, peab olema hea mälu, kuna enamik räägitust peab meelde jääma. Kogu päeva jooksul räägitu, tekitas järjest suuremat huvi poliitika vastu. Poliitika pakub väga erinevaid võimalusi karjääri tegemiseks, väga erinevatele inimestele.
Fotod: 1. Ehtel Halliste - EV Välisministeeriumi pressiesindaja
2. Välisministeeriumi pressisaalis
3. Kaunilt kujundatud Maroko Suursaadiku volikiri EV Välisministeeriumi arvhiivis
4. Marika Saarna-Siimann tutvustamas ajakirjanike saali
5. EV Välisministeeriumi juhataja Kadri Liiv
NB! Kliki pildil, et näha rohkem pilte ekskursioonist!

Kõnevõistlus "Minu riik - see olen mina"

2007-10-26T03:01:00.000-07:00

19. oktoobril toimus gümnasistide kõnevõistlus "Minu riik - see olen mina". Osales 7 õpilast. Kõik olid oma kõned korralikult ette valmistanud. Ettekandmine oli natuke raskem, nii mõnelgi tuli närv sisse ja juhtus apse. Sellest hoolimata pidi žürii kaua tuliselt nõu pidama, enne kui parimad välja selgitas, sest tase oli suhteliselt võrdne. Oma kõne etteantud teemal pidasid ka kaks meie kooli vilistlast: TÜ tudeng Maikel Mikson ja rahvastikuministri büroo juhataja Keit Fomotškin. Nemad kahekesi ning Aigi Kraak, Evi Tarro ja Elle Virumäe meie koolist moodustasidki žürii. Nüüd siis tulemused: Võru Kesklinna Gümnaasiumi kolm parimat kõnelejat anno 2007 on LIISI MUNSKI 11.a, EVELI NIILITS 10.a, KRISTIINA VAIKMETS 12. a.

Õppeekskursioon Eesti Vabariigi Riigikokku

2007-10-21T23:06:00.000-07:00

Neljapäeval, 25. okt 2007 sõidavad 12.a ja 12.b klass õppeekskursioonile Tallinnasse. Külastatakse EV Riigikogu, kus toimub debatt riigikogus olevate erakondade esindajatega ja EV Välisministeeriumi, kus kohtutakse välisministeeriumi töötajatega. Õpilastega sõidavad kaasa projektijuhid Tiiu Ojala, Evi Tarro, Ene Jakobson ja 12.a klassi klassijuhataja Külli Kärson.

Fotovõistlusest

2007-10-20T03:40:00.000-07:00

Võistlusfoto: Rahvuslille võlud
Fotovõistluse galeriis on väljas 45 fotot, mille on õpilased välja valinud. Ligi 20 kena fotot ootavad autoritelt pealkirja, et galeriisse jõuda. Kuni kolmapäeva, 24. okt saab arvutiõpetuse tundides veel pilte esitada õpilasžüriile.

Võistlusfotode galeriisse jõudmiseks klikka pildil!

Kodanikupäeva küsitluse tulemused

2007-10-18T06:24:00.000-07:00

Küsitluses osales kokku 317 õpilast. Neist 156 Võru Kesklinna Gümnaasiumist ja 161 Narva Pähklimäe Gümnaasiumist. Meie koolist vastas Gümnaasiumi peale kokku 66 poissi ja 90 tüdrukut. Narvas 71 poissi ja 90 tüdrukut. Küsitluse põhjal on valmimas uurimustöö, mille tulemus kantakse ette 23. novembril Narva Pähklimäe Gümnaasiumis.

Esseekonkurss ja kõnevõistlus

2007-10-18T05:49:00.000-07:00

Kodanikupäeva projekti raames toimunud esseekonkursile esitati 21 tööd 9. - 12. klassidest. Nüüd asub neid lugema žürii, kes teeb kokkuvõtte ja määrab auhinnasaajad 9. novembriks. Parimate nimed avaldame kohe pärast seda. Õpilasi tänatakse ja autasustatakse projekti lõppüritusel 22. novembril. Gümnasistide kõnevõistlus "Minu riik - see olen mina" toimub reedel, 19. oktoobril algusega kell 14.00 loengusaalis. Kõnelda soovijaid on küll vähe, aga nad on vaeva näinud ning saavad kindlasti väärt kogemuse. Ka neid premeeritakse lõppüritusel. Oma kõnepidamise oskust demonstreerivad vilistlased Keit Fomotškin ja Maikel Mikson. Kõik võivad tulla kuulama.

Fotovõistluse fotod

2007-10-17T02:50:00.000-07:00

VKLG õpilaste fotovõistlusele "Minu kodu Eestimaa" saabunud fotod on Internetis üleval. Fotode vaatamiseks klikka pildil!

Võistlusfoto Õhtune pilt Haanjast, Suurelt Munamäelt

Fotovõistluse tähtaeg!

2007-10-14T03:38:00.000-07:00

VKLG 9.-12. kl õpilaste jaoks on saabunud aeg esitada oma fotod võistlusele! Fotode esitamine toimub 15.-19. okt oma arvutiõpetuse tunnis. Fotod tuleb esitada elektoonsel kujul, mitte piltidena prinditud kujul. Iga õpilane saab võistlusele esitada kuni 3 fotot. Igale fotole tuleb lisada foto allkiri.

Küsitlus on lõppemas

2007-09-27T23:03:00.000-07:00

Võru Kesklinna Gümnaasiumi, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ja Võru Vene Gümnaasiumi õpilastele ühisprojekti "Eesti Vabariigi kodanik - aktiivne informeeritud ja vastutusvõimeline" raames toimus sel nädalal internetis küsitlus, millele praeguse seisuga on vastanud 156 meie kooli õpilast, 71 Pähklimäe Gümnaasiumi õpilast ning 4 Vene Gümnaasiumi õpilast. Tänase päeva jooksul on küsitlus veel avatud.

Kodanikupäeva teemaline kõnevõistlus VKLG-s

2007-09-25T22:25:00.000-07:00

Kodanikupäeva teemaline kõnevõistlus toimub reedel, 19. okt arvestades kõnevõistlusel osalevate vilistlaste-kõnelejate võimalustega.

Arvamusküsitlus Internetis

2007-09-23T03:29:00.000-07:00

Arvamusküsitlus Võru Kesklinna Gümnnasiumi, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ja Võru Vene Gümnaasiumi õpilastele ühisprojekti "Eesti Vabariigi kodanik - aktiivne, informeeritud ja vastutusvõimeline" raames on avatud aadressil http://www.eformular.com/evitar/kodanik.html 25. ja 26. sept (küsimused eesti keeles) ja http://www.eformular.com/evitar/narvakodanik.html 24.-28. sept 2007 (küsimused vene keeles)

Fotovõistluse “Minu kodu Eestimaa” juhend

2007-09-23T01:11:00.000-07:00

Võistlusele oodatakse fotosid kodusest Eestimaast, Eesti Vabariigi riiklusest ja Eesti kodanikust
- Võistlus toimub 9.-12. klassi õpilastele ühes vanuserühmas
- Iga osaleja võib esitada kuni kolm iseenda tehtud digifotot
- Pilte saab esitada png, jpeg, gif, tiff ja bmp formaadis
- Esitatava pildi lühem külg peab olema vähemalt 1200 punkti
- Pildid pannakse hindamiseks üles Internetti. Kui piltide suurust vähendatakse, siis originaalsuuruses pildid peab autor säilitama kuni võidufotode avalikustamiseni
- VKLG õpilased esitavad oma fotod arvutiõpetuse tunnis 15.-19. okt
- Töödeldud fotosid vastu ei võeta
- Fotosid hindab VKLG õpilastest ja õpetajatest koosnev žürii
- Parimatest fotodest koostatakse näitus ning nende autoreid ootavad auhinnad

Projekti ajakava

2007-09-18T03:52:00.000-07:00

01.-07.09.2007 Konkursside väljakuulutamine Võru Kesklinna ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumis

07.09.2007-15.10.2007 Essee- ja kirjandivõistlus

07.09.07 Koos sõpruskooli, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilastega Kuperjanovi Üksikjalaväepataljoni külastamine ning ajalookonverents „Kodanikuna ja mittekodanikuna Eestimaal”. VKLG direktori vastuvõtt konverentsil osalenutele

01.10.2007-10.10.2007 Temaatiline viktoriin gümnaasiumiõpilastele Eesti maakondade, valdade, alevite ja linnade lippude ning vappide ja Eesti Vabariigi riiklike teenetemärkide tundmises. Näitus ajalooklassis.

04.10.2007 Kodanikupäeva teemaline kõnevõistlus

12.11.2007-26.11.2007 Külaskäik Võru Linnavalitsusse

25.10.2007 Ekskursioon Eesti Vabariigi Riigikokku ja kohtumised erinevate erakondade esindajatega. Ekskursioon Stenbocki majja ja tutvumine Eesti Vabariigi valitsuse tööga. Osalevad 12.a ja 12.b kl. õpilased

05.11.2007-26.11.2007 Klasside kohtumised Võrumaa erinevate kodanikeühenduste esindajatega

26.11.2007 Kodanikupäeval külalisesinejad erinevates klassides.

November 2007 Osalemine MEIS-i poolt korraldatud interaktiivses kodanikupäeva viktoriinis

07.09.2007-01.11.2007 Kodulooliste uurimuste koostamine, mille eesmärgiks on tutvuda Võru linna piires asuvate kultuurimälestistega ja need kaardistada, et oleks, mida meie kodulinna külastavatele turistidele tutvustada.

03.09.2007-01.11. 2007 Ühine heategu kodulinna Võru heaks - Võru linna kultuurimälestiste kaardistamine ja lühikeste tutvustuste kirjutamine. Avaldatakse CD-l.

Alates 07.09.2007 Teemakohase ajaveebi loomine ja ühine täitmine koos Narva Pähklimäe Gümnaasiumiga

24.09.2007-29.09.2007 Interneti teel arvamusuuringu läbiviimine Võru Kesklinna, Narva Pähklimäe ja Võru Vene Gümnaasiumi 10.-12. klassides.

03.09.2007- 30.10.2007 Ühine fotokonkurss ja näitus „Minu kodu Eestimaa” Võru Kesklinna ning Narva Pähklimäe Gümnaasiumis.

22.11.2007 Kodanikupäev Võru Kesklinna Gümnaasiumis

23.11.2007 Kodanikupäeva ühine tähistamine Narva Pähklimäe Gümnaasiumis (60 õpilast VKLG-st). Kokkuvõte ja ettekanne arvamusuuringu tulemustest VKLG ning Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Konkursside võitjate autasustamine

Kodanikupäeva projekt VKLG õpilastele

2007-09-16T03:00:00.000-07:00

Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpilastel on projekti "Eesti Vabariigi kodanik - aktiivne, informeeritud ja vastutusvõimeline" raames võimalik osaleda järgmistel konkurssidel:

1. Essee- ja kirjandivõistlus 8.-12. kl õpilastele. Võistluse teemad:

Kodanik kui riigi alustala
Mida tähendab olla Eesti Vabariigi kodanik?
Minust sõltub Eesti Vabariigi tulevik

Essee- ja kirjandivõistluse eesmärk on panna õpilased mõtlema ja arutlema Eesti Vabariigi kodanikuks olemise üle. Mõtiskleda selle üle, mida tähendab kodanik olla; millised on kodaniku õigused ja kohustused ning väärtushinnangud; millest lähtudes teha õigeid valikuid; mida tähendab olla lojaalne kodanik; mis paneb inimese kodanikuna uhkust tundma ja mis häbenema; mis on kodanikuaktiivsus ja -julgus.

2. Kodanikupäeva teemaline kõnevõistlus „Minu riik – see olen mina” kooli vilistlastele ja gümnaasiumiõpilastele Kõnevõistluse eesmärgiks on tekitada õpilastes huvi ühiskonna ja riigi vastu, selgitada välja võimalikke tulevasi poliitikuid ja ühiskonnategelasi. Kõnevõistlus arendab kõnekunsti kasutamise oskust, laiendab silmaringi ja suurendab teadlikkust ümberringi toimuva kohta; parandab oma mõtete korrastamise ja esitamise oskust. Osalema on oodatud ka meie kooli vilistlased, kes on aktiivselt poliitikas tegevad.

3. Temaatiline viktoriin gümnaasiumi õpilastele Eesti maakondade, valdade, alevite ja linnade lippude ning vappide ja Eesti Vabariigi riiklike teenetemärkide tundmises.

4. MEIS-i poolt korraldatav interaktiivne kodanikupäeva viktoriin

5. Koostada koduloolisi uurimusi - eesmärgiks tutvuda kõigi Võru linna piires asuvate kultuurimälestustega ja need kaardistada, et oleks, mida Võrut külastavatele turistidele tutvustada

6. Osaleda ühises heateos - koostatud kodulooliste uurimuste põhjal anda välja CD, millel eesti, inglise, saksa ja vene keeles tutvustatakse Võru linna kultuurimälestisi.

Eesti Vabariigi kodanik - aktiivne, informeeritud ja vastutusvõimeline

2007-09-10T23:39:00.001-07:00

1. sept 2007 algas Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ühine projekt "Eesti Vabariigi kodanik - aktiivne, informeeritud ja vastutusvõimeline".
7. sept Võru Kesklinna Gümnaasiumi aulas toimunud ühisel ajalookonverentsil "Kodanikuna ja mittekodanikuna Eestimaal" kuulutati projekti tegevuste raames välja ühine fotokonkurss "Minu kodu Eestimaa". Kuni kolme fotot ühelt autorilt oodatakse 30. oktoobriks 2007.

Mõlema kooli gümnaasiumiastme õpilased osalevad arvamusuuringus, mis on avatud 24.09-28.09 aadressil http://www.eformular.com/evitar/kodanik.

Koos peetakse veebipäevikut http://vklgcomenius.blogspot.com/ projektis toimuva kajastamiseks.

Projekt lõpeb ühise kodanikupäeva tähistamisega 23. nov 2007 Narva Pähklimäe Gümnaasiumis, kus tehakse kokkuvõte projektist, avalikustatakse arvamusuuringu tulemused ning autasustatakse ühiste konkursside võitjaid.

Pildil projektijuht Võru Kesklinna Gümnaasiumi ajalooõpetaja Tiiu Ojala ajalookonverentsil tutvustamas projekti

Kodanikupäeva projekti algus

2007-09-10T00:45:00.000-07:00

7. septembri hommikul külastasid meid Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilased. Nende külaskäik oli seotud meie ühise kodanikupäeva projektiga.
Projekti viivad ellu meie ja ka Narva kooli õpetajad. Meie kooli õpetajatest on projekti vedajateks Tiiu Ojala, Evi Tarro ja Ene Jakobson.
7. septembri hommikul toimus aulas väike ajalookonverents, kus tutvustati Võru linna ajalugu, Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Rina Peibonen tutvustas meile oma perekonda. Räägiti ka projektiga kaasnevatest üritustest, millega saab lähemalt tutvuda meie kooli koduleheküljel.
Lõpetuseks vaatasime multifilmi, mille oli teinud Narva Huvikoolis üks Narva Pähklmiäe Gümnaasiumi õpilastest. Multifilmi läbivaks teemaks oli Eesti, kuidas punane maja värviti sini-must-valgeks, sümboleerimaks Eesti vabanemist Nõukogude võimu alt.
Loodame, et projektiga kaasnevad üritused laabuvad soovipäraselt ning meie poolt õpetajatele palju edu.
Pildil on Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpetaja projektijuht Margarita Kurrik ja filmi üks autoritest Viad Lušin. Alumisel pildil on kaader narvalaste multifilmist "Koos! Sõbralikult!"

Saturday, 16. September

2006-09-29T02:42:00.000-07:00

Today we waked up 06.00. Earlyer breakfast begun 06.30, after that we cleaned our rooms and went into the bus. Buss took us to Copenhagen, where we left our luggage and then we sterted our trip to Roskilde. There we visited the Viking museum and then we got 4 hours free time. Everybody were shopping and wasteing most of their money. After that we went to the Dome Church. Then we drived to Copenhagen by train and by bus. We had dinner in the hostel and after that we had a chance to drive with underground train. The underground train in Copenhagen doesn’t have a driver, everything is electronical. Everybody had to be quiet in their rooms 23.00 o’clock. That’s how ended 16.th september in Copenhagen.

Kairi Lõvi

Laupäev, 16. september

2006-09-29T02:37:00.000-07:00

Ärkasime 06.00. Varajane hommikusöök algas 06.30, peale seda koristasime ööbimispaiga ja asusime bussi. Buss viis meid Kopenhaagenisse, kus viisime kohvrid hostelisse ja suundusime Roskildesse. Seal külastasime viikingite muuseumit ja siis anti meile vabaaega Roskildes selle 4 tunniga said kõik omad ostud tehtud ja siis külastasime Roskilde toomkirikut. Siis sõitsime rongiga Kopenhaagenisse ja bussiga hosteli lähedale. Hostelis õhtustasime ja siis oli võimalik sõitma minna metrooga. Kopenhaageni metroo-rongil pole juhti, kõik on elektrooniline. Öörahu algas hostelis kell 23.00.

Nii lõppes 16. september Kopenhaagenis!

Berta Mürk

Reede 15.09.06

2006-09-19T05:30:00.000-07:00

Viimane päev Bogoes.

Täna esitasime kahe nädala jooksul tehtud töid. Esitati powerpointi esitlusi Euroopa Liidu kohta, nukushowsid ja viikingite kilpe. Palju asju jäi ka esitamata, kuna aega nappis. Pärast esitlusi sõime lõunat ja läksime Mons Klinti. Seal korjasid paljud kive ning imetlesid ilusat vaadet merele. Kahjuks me ei jõudnud kõige kõrgema tipuni, kuna lained olid liiga suured ja tulid randa, nii et kuiva jalaga me läbi ei oleks saanud. Ja ikkagi said enamusel jalad märjaks. Õhtul söödi grillliha, salatit ja kartuleid. Pärast seda oli iluprotseduuride aeg, kus Ragnarile tehti igasuguseid soenguid ning osa tüdrukuid punus patse ja sirgendas juukseid. Selline oligi meie viimane päev Bogoes.

Friday 15.09.06

2006-09-19T05:01:00.001-07:00

The last day in Bogo.

Today we presented our work that we had been preparing for two weeks. Powerpoint presentations about the Europian Union, a puppet show and viking shields were presented. Many things were left out because there wasn’t enough time. After that we had lunch and went on an excursion to Mons Klint. There we enjoyed the beautiful view to the sea and the chalk cliffs and some people picked some interesting stones and fossils, too. But unfortunately we didn’t make it to the end because the waves were too high and there was too much water. In addition to that, many of us came back with wet feet.

In the evening we ate grilled meat, potatoes and salad. After that it was time for taking care of ourselves. Ragnar had different funny hairstyles and some of the girls straightened their hair. This was our last day in Bogo.

Wednesday 13th September

2006-09-14T07:23:00.000-07:00

Tired as hell from yesterdays soccer mach feeling stiff like made of concrete to the usual wake-up call ”Fear factory- Edge Crusher” we woke up later than usual. A short look at the clock carried the horrifying message that we were about to be late to breakfast at the Astra house where we eat breakfast. Despite the fact that our legs were like glued to the surface we gathered the last strength and forced them to run not to be late for breakfast. We reached Astra at time and had the usual light breakfast. From there we moved on to Leonardo for our regular morning briefing. After receiving guidelines for present day we left our friends and took off for our workshops. This week me and my friend are in the newspaper workshop. Due to lack of motivation the only thing we did for newspaper was finding out what we had to do. We had to fill a questionnaire about the project during the first workshop also. If to be honest we did quite nothing during the first session and went shopping in the local “mall” before the end just to fit in the time and be back for the Danish lesson (the first brake is too short). Despite leaving early we were still late for the lesson. In the lesson twisted our tongues to describe our rooms and also tried to manage with a story about a little puppy, which got lost. We managed to survive the lesson without any significant damage then the break broke in and we had a little pre-lunch which consisted of ONE LITTLE PIECE of bread. Then we got back to the newspaper workshop. This workshop gave more results we even managed with a small story about how our schoolmates from Estonia regard to EU and thanks to MSN we managed to contact our man inside who provided us with information about what is waiting for us at our school on Monday. Not having the interest in data concerning other workshops we don’t have a clue what happened there. After the workshop we rushed to Quartus to get something to eat. What we got was not what we were expecting. Driven by our rumbling stomachs we ate the strange looking food and were happy about it. After the lunch we had to leave our friends once again therefore some were going to activities like surfing or motocross. When we asked later from people who were in motocross how was it they couldn’t find the words to describe it because it was so good, interesting and fun and they were 100% sure that it was the best activity ever, they didn’t even care about little injuries(scratches and stuff like that). We were also able to get some positive feedback from people who went surfing. We on the other hand walked back to the local pub were we are accommodated where we tried to even up the sleepless night. Other ways said we had a “siesta”. After siesta we walked down to Astra to get some dinner. After dinner we had some friends going to activities like horseback riding and net café, but we got back to the pub and occupied the teachers’ laptop to create this masterpiece (text).

Kolmapäev 13. September

2006-09-14T07:12:00.000-07:00

Surmväsinuna eilsest jalkamatsist ja kangena nagu betoon me ärkasime raskelt oma äratusmeloodia „fear factory – Edgecrusher” saatel. Väike pilguheit kellale kandis endas õudusttekitavat sõnumit, me olime hilinemas oma hommikusöögile majas nimega Astra. Hoolimata faktist et meie jalad olid nagu põrandale liimitud kogusime kokku oma viimsed jõuriismed et joosta ja mitte hilineda hommikusöögile. Me jõudsime õigeaegselt ja sõime oma tavalist kerget hommikueinet. Sealt edasi me liikusime Leonardosse kus me peame oma igahommikust koosolekut. Peale koosolekut kui olime teada saanud mis täna toimub me lahkusime oma sõpradest et minna workshoppidesse. Sellel nädalal olen mina oma sõbraga ajalehe workshopis. Tänu motivatsioonipuudusele oli ainuke asi millega me esimeses workshopis hakkama saime oli kerge tutvumine oma teemaga. Esimese workshopi aja sisse mahtus ka Comeniuse projekti puudutava tagasiside küsimustiku täitmine. Kui päris aus olla siis ega me ei teinudki eriti midagi ja lahkusime enne workshopi lõppu et minna kohalikku „kaubamajja”(tegelt väike külapood) sisseoste tegema kõik selleks et õigeaegselt taani keelde jõuda(esimene vaheaeg on liiga lühike). Hoolimata sellest me jäime ikkagi hiljaks. Taani keele tunnis me väänasime oma keeli püüdes kirjeldada oma tuba ja samas üritasime ka hakkama saada looga väikesest koerast, kes läks kaduma. Me elasime tunni üle ilma suuremate kaotusteta ja siis saabus vaheaeg kus me saime lõunaoodet mis koosnes ühest väikesest kuklisarnasest küpsetisest. Peale vaheaega me läksime tagasi oma workshoppide juurde. Seekordne workshop andis rohkem tulemusi me isegi saime hakkama väikese looga „Kuidas suhtuvad VKLG õpilased euroopa liitu”. Tänu MSN me saime ka ühenduse oma mehega koolis kes varustas meid infoga mis esmaspäeval koolis juhtuma hakkab. Tundmata huvi teiste workshoppide tegevuse vastu me ei tea mis seal toimus. Peale workshoppi me kiirustasime majja nimega Quartus kus me tavaliselt sööme lõunat. See mida me saime polnud päris see mida me ootasime aga juhituna oma korisevatest kõhtudest me siiski sõime ja olime selle võimaluse üle õnnelikud. Peale lõunat me pidime jällegi oma sõpradest lahkuma sest osad läksid activititesse nagu motokross ja surfing, mina sõbraga tagasi oma elukohta pubisse et natuke leiba luuse lasta ja siestat pidada. Kui me hiljem küsisime kuidas motokross oli siis seal osalenud ei osanud leida sõnu selle kirjeldamiseks sest see oli lihtsalt suurepärane. Lisaks õnnestus saada positiivset tagasisidet ka surfamas käinutelt. Pärast siestat ootas meid õhtusöök sealsamas kus me sööme ka hommikut. Peale õhtusööki läksid mõned activititesse nagu hobusega ratsutamine ja netcafe aga mina ja sõber kõndisime tagasi pubisse ja vallutasime õpetajate laptopi et luua seda meistriteost (teksti).

Tuesday 12. September

2006-09-14T05:29:00.000-07:00

As usual, the day started with an early wake-up call. We spent the morning at school, where workshops and language lessons took place. After substantial lunch in Quartus the day continued with timber rafting and sailing. Rafters had to make their own rafts during a short period of time and go through a certain distance in the water. There was a race between two timber raft teams who had to race against each other in the water. The ones, who had built a raft on Monday, were about 20 seconds faster than the team who raced today.

At the same time the other students were out sailing. They said that the girls had a few problems in the beginning, but after having trained for some time, they were better than the boys. When everyone was ramming each other 2 sailboats went over and a couple of guys fell into the water. It was funny and everyone was satisfied that they could try sailing. The evening went by even in a more interesting way, because everyone was waiting for an exciting football match. The first game was between the Estonian and Danish boys. The game was quite even in the beginning, but later on the Estonians had to face a loss 1:6. The next game was between the Estonian and the Danish girls. That game was even more exciting and even, and the watchers were cheering really loudly. The match ended with an even score 1:1. The Estonians were really happy, because the Danish had more experience and better equipment. We could see frustration in our opponents’ eyes, they were so sure of their winning. After the games were over, it was dark outside and everyone headed for their houses, thinking the day had been really good.

Teisipäev, 12. september

2006-09-14T05:18:00.000-07:00

Nagu ikka algas päev varajase äratusega. Hommikupoolik möödus koolis, kus toimusid workshopid ja keeletunnid. Peale kosutavat lõunasööki Quartuse majas jätkus päev parvetamise ja purjetamisega. Parvetajat pidid ise aja peale parve tegema ja siis veel teatud raja vees läbima. Korraldati võistlus päev varem parvetamises osalenud õpilaste vahel, kes olid ka lõpuks võistluse võitjad, olles kiiremad umbes 20 sekundit.

Samaaegselt toimus teistel õpilastel purjetamine. Asjast osavõtnute sõnul oli tüdrukutel alguses keeruline asjale pihta saada, kuid natuke harjutamist ja hiljem osutusid nad hoopis poistest paremaks. Rammimise käigus läks ka 2 purjekat ümber ja paar poissi kukkusid vette. Nalja sai palju ja kõik olid rahul, et said ka purjetamise ära proovida. õhtu möödus veelgi huvitavamalt, sest kõik ootasid põnevat jalgapllimatsi. Esimene mäng oli eesti ja taani poiste vahel. Mäng kulges alguses tasavägiselt, kuid hiljem pidid eestilased leppima kaotusega 1:6. Järgnev mäng eesti ja taani tüdrukute vahel oli aga veelgi pingelisem ja tasavägisem ning pealtvaatajad elasid täiest kõrist kaasa. Mats lõppeski viigiga 1:1. Eestlased olid väga rahul ja õnnelikud, kuna taanlaste varustus ja mänguoskused olid palju paremad. Vastaste silmis oli näha suurt pettumust, sest nad olid oma võidus nii kindlad. Mängude lõppedes oli kell juba palju ja väljas oli pime ning kõik seadsid sammud oma öömajadesse lugedes päeva kordaläinuks.

Monday 11th september

2006-09-13T05:36:00.000-07:00

In the morning presentations by the Estonian students took place. The topic was the European Union. The presentations were very interesting and we found out very many new things. There weren’t any workshops that day, but there were activities. Music-stomp is my favourite activity because the teacher is cool and he does interesting things. We composed symphony ourselves using drums, guitars, barrels and of course the piano and there were singers too. It was very interesting to play with these musical instruments that we had never held in our hands before. At the same time with the music- stomp there was also another activity. It was timber-rafting (on the picture). Before you could timber-raft you had to make a raft by yourself and it was not easy. When the raft was ready and we had right clothes on, we could go to the sea to try the raft. While we were timber-rafting, we understood that it wasn’t as difficult as we had thought but it was easier for those who had tried it before. In the end, it was perfect teamwork and everybody was happy. We had to hurry to have dinner in time. After dinner we had an opportunity to spend two hours in Netcafe. It was so good to talk to our friends and family. I hope to be in Netcafe again. This was another busy day in Bogoe.

Esmaspäev 11. september

2006-09-13T05:31:00.000-07:00

Hommikul toimusid etteasted eestlaste poolt. Teemaks oli Euroopa Liit. Ettekanded olid huvitavad ja me saime uusi teadmisi. Rühmatööd sellel päeval ei olnud, kuid siiski toimusid tegevused. Music-stomp on minu lemmiktegevus, sest õpetaja on lahe ja teeb huvitavaid asju. Seal me tegime ise sümfooniat, kasutades trumme, kitarre, tünne loomulikult ei puudund ka klaver ja samuti oli lauljad. Asja tegi huvitavaks see, et kunagi varem pole käes hoidnud selliseid muusika riistu, aga eile oli see võimalik. Music- stompiga (pildil) sama-aegselt toimus ka teine tegevus milleks oli parvetamine. Enne, kui sai parvetamise kallale asuda, pidi parve ise valmistama, mis, nagu töö käigus selgus, polnud üldse lihtne tegevus. Kui parv valmis ja õiged riided seljas, võis mere poole vaatama hakata. Parvetades selgus, et polnudki nii raske, kui alguses arvasime, aga siiski neil oli lihtsam, kes olid seda varem proovind. Meeskonnatöö oli suurepärane ja kõik jäid endaga rahule. Pidime kiirustama, et jõuda õigeks ajaks sööma. Peale söömist toimus interneti- kohvik, kõik olid rõõmsad, kuna oli võimalus rääkida lähedaste ja sõpradega.. See oli väga tore. Kindlasti loodan veel netti saada. Nii möödus meie üks tegevusrikas päev siin Bogoes.

Sunday 10.09.06

2006-09-12T03:41:00.000-07:00

We woke up very late. We were so tired of Saturday, therefore it was already 8.24 when I could get up. We brushed our teeths quickly, packed our stuff and rushed to the reception. Then we had breakfast and Kuno had an opportunity to try his „favourite” breakfast – muesli with sour cream.
Next our program showed travel around the Copenhagen. By boat, of course. This was very cool because we only didn’t see a lot of interesting houses and other buildings, me and Kuno greeted many people and most of them greeted us too.
Oh there are so friendly people in Copenhagen.
After the boat trip it was time to recharge our batteries and we did it in the Turkish restaurant called “Ankara”

Pühapäev 10. september

2006-09-12T03:30:00.000-07:00

Ärkamine jäi väga hilja peale. Olime eelmisest päevast väga väsinud ja seetõttu oli kell juba 8.24, kui kargu alla sain. Kiire hambapesu, asjad kokku ja hotelli retseptuuri. Seejärel hommikusöök, kus Kuno jällegi sõi oma „lemmiksööki” – müsli hapukoorega.
Peale hommikusööki jalutasime Taani Rahvusmuuseumisse, kus pidime algselt Viikingite näitust vaatama, kuid see oli suletud, siis pidime leppima ruunikivide, Egiptuse muumiatega ja vanade müntidega. Samuti nägime vana päikeseratast, mis on tehtud juba 1300 aastat e.Kr. Need näitused olid ka väga huvitavad, kuid ikkagi on kahju, et Viikingite näitus oli suletud.
Järgmisena nägi meie ajakava ette ringreisi ümber Kopenhaageni. Paadiga loomulikult. See oli lahe, sest lisaks igasugu huvitavatele majadele ja teistele vahvatele ehitistele, mida näha sai, tervitasime Kunoga ka paljusid inimesi ning enamus tervitas meid ka vastu. Kopenhaagenis on ikka sõbralikud inimesed küll.
Pärast paadisõitu oli aeg teha energialaeng ja seda me tegime Türgi restoranis „Ankara”
Söömisele järgnes vahakujude muuseum, kus sai igasugude kuulsate vandersellidega kohtutud. Väga tore oli Tom Hanksi Kõrval istuda ja temaga jutustada. Räägid mida tahad, aga tema midagi vastu ei seleta.
Kui vahakujude muuseumis oli käidud, saime vaba aja, mille jooksul sai tutvutud kohalike vaatamisväärsustega, mida kohustuslik programm ette ei näinud. Minu ja Kuno arvates oli see super boss värk. Osad meist käisid ka muuseumis nimega „Glyptoteket”, kus sai imetleda kunstiteoseid ja skulptuure.
Vaba aja lõppedes kiirustasime tagasi hotelli juurde, kus buss juba ootas, ning meil ei jäänudki muud üle, kui bussile istuda ning tagasi Bogosse sõita.

Saturday 09.09.06

2006-09-11T12:12:00.000-07:00

Laupäeva hommik algas õpilastele varakult. Meid ootas hommikusöök ning ka kooli aulakoristamine, kus olime öö veetnud. Peale neid tegevusi suundusime Kopenhaagenisse. Sõit Taani pealinna kestis ligikaudu 1,5 h, sest vahemaa oli peaaegu 105 km.
Kopenhaageni äärelinnas oli näha, et käib pidev suurte elamurajoonide ehitamine ning kujundamine. Linna tsentrumisse sisenedes avanes võimalus nautida pealinna huvitavaid kivist majakesi, millest enamus olid punastes toonides.
Esimesena suundusimegi vaatama ja imetlema Kopenhaageni võib-olla kõige külastatavamat ja kuulsaimat paika – väikest Merineitsit. Koht oli nagu arvatagi turistidest pungil. Meeleolu lõbustas ka üks tänavamuusikute grupp. Selle imeilusa vees seisva vasest kuju juures tegime oma grupiga ka ühise pildi.
Järgmisena suundusime bussiga linnaekskursioonile. Nii saime bussis istudes ja välja vaadates ülevaate Kopenhaageni tuntumatest ja kuulsamatest vaatamisväärsustest ja kohtadest. Seejärel sõitsime raekoja platsile, et alustada jalgsiekskursiooni. Nendel munakividest tänavatel paiknesid erinevad poed ning muidugi purskkaevud ja muud dekoratsioonid. Kõndinud juba üsna palju, suundusime vanalinnas asunud torni, kust avanes suurepärane vaade Kopenhaagenile. Oli näha, et linn on väga tihedalt asustatud ning muidugi ka kõrgelt arenenud. Huvitav oli, et torni tippu tõusmiseks ei pidanud kõndima mööda treppe. Torni sai tõusta hoopis mööda ringjal kulgevat teed. Peale torni külastamist jätkus meie jalgsi ekskursioon ning suundusime toomkirikusse. Kirik oli väga ilus nii seestpoolt kui ka väljastpoolt. Tundus, et toomkirik oli ka turistide meelispaik. Toomkiriku külastamisele järgnes väljastpoolt kuninganna lossiga tutvumine. Eriti huvitavad tundusid seda lossi valvanud sõdurid. Nende riietus ning valvesüsteem tundus grupile väga huvitavad ja muidugi ka veidi tavapäratud. Kuninganna lossi tutvumisega lõppeski meie esimene päev Kopenhaagenis. Edasi suundusime head sööki Türgi restorani nautima ning siis juba oma ööbimispaika. Seal saime oma väsinud jalgu puhata ning ennast järgmisest päevaks ette valmistada.
Olime päevaga Kopenhaagenis väga rahul, sest saime linna nautida nii grupiga kui ka ise. Päev kujunes võib-olla veelgi huvitavamaks kui algselt arvanud olime. Lisaks vaatamisväärsuste jäädvustamisel oma fotoaparaatides ning mälus, saime Kopenhaageni kohta teada ka palju muid ajaloolisi kui ka mitteajaloolisi fakte. Koos sellega harisime ka ennast, mis iseenesest oligi kõige tähtsam.

Anu Kikas

Saturday morning began early to all the students. We woke up and we had to clean the school assembly hall where we had slept and after that we had breakfast. After breakfast we headed for Copenhagen. The journey to the capital of Denmark lasted for about one and a half hour, the distance was about 105 km.
In the suburbs of Copenhagen we saw new housing estates being built. When we arrived in the city centre, we had an opportunity to enjoy the capital’s interesting houses made of stone. Almost all the houses were in different tones of red.
First, we headed to see and admire maybe the most famous place – The Little Mermaid. The place was full of tourists, as we thought it would be. A group of street musicians put in a good humour.
We took our group picture near the beautiful statue.
Next, we went on an excursion by bus. This way, sitting on the bus, we had an interesting tour around the city. Then the bus took us to Town Hall Square and we went on an excursion on foot. In those cobblestoned streets there were all kinds of different shops and decorations and fountains. After having walked for some time, we headed for a tower in the Old Town, where an amazing view opened over the city. We could see, that the city was densely populated and of course it was highly developed.
The interesting thing was, that we couldn’t get to the top of the tower by stairs, but there was a road going in a circle towards the top. After visiting the tower, our excursion continued in the Marble Church. The church was very beautiful in the inside and in the outside. After that we walked down to the castle of the queen. The soldiers, guarding the castle, were especially interesting. Their outfit and guarding system seemed very exciting to us.
After we had finished visiting the outside of the queen’s castle, our first day in the capital of Denmark was over. Next we went to a Turkish restaurant to enjoy the delicious food and then we headed for our hostel. There we had a rest and stayed overnight.
We were very pleased with the day in Copenhagen, because we could enjoy the city together with the group and on our own. The day turned up to be even more interesting than we had thought it would be. We took a lot of pictures and we found out much new about Copenhagen. With that knowledge we expanded our horizons, which is the most important thing.

Merilin Sarapuu

Friday 08.09.06

2006-09-11T10:29:00.000-07:00

We were tired on Friday morning. After breakfast we went to school where we had workshops as usual and we finished all the tasks in the workshops. For example, newspaper articles were sent to the editor. The art group demonstrated their shields from the Viking Age. We left our clay figures in the handicraft room for burning them in a kiln. In drama group everybody finished their puppets for the play which is going to be performed next Friday.

In the afternoon we went to another island by ferry and we visited a town called Stubbekøbing. We visited a big and nice church and a museum of houseware from “the times when grandfather was young”. We had also some time for shopping. The night before the excursion to Copenhagen we spent in the school hall. We were given sleeping bags and mattresses and we slept on them on the floor. In the evening we watched a film about the capital of Denmark. And we quite quickly fell asleep by Kuno´s lullabies and the sound of his guitar.

Reede 08.09.06

2006-09-11T10:18:00.000-07:00

Reede hommik algas meile väsinult. Pärast hommikusööki läksime kooli, kus ootasid meid juba tavapärased workshopid. Lõpetasime esimese nädala töid. Ajaleheartiklid saatsime ära toimetajale, kunstigrupp demonstreeris omavalmistatud kilpe viikingite ajastust. Päris kenad said! (Pildil) Näpustuudios savist voolitud majakesed jäid ootama põletamist ahjus. Draamagrupis said valmis nukud - etendus toimub järgmisel reedel.

Pärastlõunal sõitsime praamiga teisele saarele, kus tutvusime Stubbekøbingi linnaga. Seal külastasime suurt ja ilusat kirikut ning majapidamistarvete muuseumit „Kui vanaisa oli noor”. Pisut sai ka poodides kolada.

Öö enne ekskursiooni Kopenhaagenisse veetsime Leonardo saalis kooli poolt antud magamiskottides ja madratsitel. Õhtul vaatasime filmi Kopenhaagenist. Kuno unelaulu ja kitarri saatel uinusime ruttu.

Thursday, 07.09.06

2006-09-11T08:09:00.000-07:00

Today we had a lot of fun. We finished our puppets and they came out very well. It was fun to make them. In the afternoon we had an activity which was called stomp music. We made music with brooms and sticks, then we sang some songs and played a game. I think it was the greatest day we have had, I’m feeling very well right now.

Unfortunately, something sad happened today, too. One of our sudents was sent home, because he did something that he wasn’t allowed to do. That’s bad but I think he will be smarter next time. Tonight we are going to do some line-dance, I think it’ll be fun. I’m also looking forward to the weekend, because then we are going on a trip to Copenhagen. Let’s wait and see what’s going to happen during the next days.

Neljapäev, 7. september

2006-09-08T04:50:00.000-07:00

Täna oli meil väga lõbus päev. Draama workshopis lõpetasime nukkude valmistamise, nad õnnestusid hästi. Oli väga lõbus neid teha. Pärastlõunal osalesime music-stompis - tegime muusikat harjade ja pulkadega. Laulsime laule ja mängisime ühte mängu. Liisi arvates oli see parim päev siiani Taanis veedetuist. Tänase päeva kurb sündmus - üks meie õpilastest saadeti koju, sest ta tegi midagi, mida ta poleks tohtinud reeglite järgi teha. See on halb, kuid loodame, et ta õpib oma vigadest. Õhtul me tantsisime line-tantsu. Ootasime seda väga ning oli tõesti tore. Nüüd ootame nädalavahetust, sest siis me sõidame Kopenhaagenisse. Ootame põnevusega mida järgmised päevad toovad.

Wednesday 06.09.06

2006-09-08T02:28:00.000-07:00

Everybody liked surfing very much. Most of us surfed for the first time and it was most likely our last surfing experience. At the beginning our instructor showed us on the land how to surf. That was pretty exciting to watch and try. Then we put our calypsos on. They were very tight and putting them on was funny. I think we looked like ducks. We just floated in the water with the board to get the feeling. After that we had a ride in a motorboat. In my opinion it was quite scary, but at the same time it was a fascinating experience. It was funny when somebody tried to surf for the first time, they succeeded, but when giving it another try, they failed. To sum up, surfing was really cool and everybody liked it. Emotions were so great that everyone else was jealous.

Horseback riding began with cleaning the horses. To do that, we recieved some necessary equipment. After that we could start riding. For some of us it was the first time to ride on horseback, but some of us had tried it before. Everyone had to put on a special helmet. We think that Kairi was the best rider of Estonians, but everyone else was great too. There were enough horses, so that everyone could try. Some of us had pain in their legs after riding. I think that everybody was satisfied with this activity and would be very happy to repeat it some other time.

Kolmapäev 06.09.06

2006-09-07T10:48:00.000-07:00

Surfamine meeldis kõigile väga. Paljude jaoks oli see esmakordne ning võib-olla ka elu viimane taoline kogemus. Kõigepealt näidati aktiivse tegevuse osalejatele, kuidas surfi-lauda sõiduks ette valmistatakse. Juba see oli huvitav. Seejärel tehti maa peal nn kuivtreeningut, et pärast vees lihtsam oleks. Kalipsode selgapanemine valmistas kõigile palju nalja. Nägime välja nagu pardid. Alustuseks saime lihtsalt surfilauaga vees hulpida. Seejärel viidi meid kolmekaupa mootorpaadiga sõitma. Minu arvates oli see päris jube, kuid samas väga põnev kogemus. Kui paat lainetel hüppas, sai päris valus. Surfamise juures oli naljakas see, et esimene kord tuli peaaegu kõigil välja ning alles teist üritust saatis tihti ebaõnnestumine. Kokkuvõttes oli surfamine väga lahe ning meeldis kõigile osalejatele. Elamus oli nii suur, et pärast tekitasime oma jutuga teistes isegi natuke kadedust.

Ratsutamine algas sellega, et pidime hobused puhtaks tegema. Selleks anti meile vahendid, näiteks erinevad harjad. Pärast seda sai hobustega ratsutama minna. Mõnele oli see esimene kord, mõni oli aga juba ratsutamisega varem tegelenud. Pähe tuli panna ratsutamiskiiver. Eestlastest paistis oma ratsutamisoskustega silma Kairi. Kõik said ratsutamisega väga hästi hakkama. Hobuseid oli nii palju, et kõik said proovida. Peale ratsutamist jäid mõnel liigesed valusaks. Arvan, et kõik jäid ratsutamisega rahule ning tahavad seda kogemust korrata.